[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Kähri3-leRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Viitina mõis), 1627 Kerro Petry, 1638 Kerre Peter, 1684 Kerre Jaack, Kerre Hindrick, 1765 Dorf Kähri, Käri, 1839 Kechri.  C3
Kähri arvati XX saj varem Järvekülä alla, 1977 liideti Jugumõtsaga, omaette külaks sai 1997. Nimi on kujunenud talupoja lisanimest ja talunimest. Võrreldes Plv Kähriga tuleb selle nime puhul kahelda, kas loomanimetus kähr ’mäger’ on esmamainingu alusena võimalik. Siis peaks see olema o-tüveline (*Kähro). Kähriks ümbertõlgendamise ajaks võib pidada XVIII saj. Varasem nimi ei ole ka *Kääri nagu mõni muu Kähri talunimi, vaid näib sisaldavat lisanime, millest on saadud nt Põlva ja Räpina Keero talunimed-lisanimed ja Hargla Kreolaan (viimane häälikute kohavahetuse teel). Vrd Kähri1, Käru1, Vastse-Roosa. – ES
EAA.308.2.178; EAA.308.6.316; EAA.1268.1.401:152, L 147p; Rev 1624/27 DL: 88; Rev 1638 I: 187; Rücker

Käru1`Kärru ~ -sseVänalevik Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Rapla maakonnas Käru vallas, mõis, sks Kerro, 1624 Kerro (talu).  C1
Iseseisev Käru mõis rajati XVIII saj, varem oli kohal karjamõis. XVIII saj-st ka Vändra kiriku abikirik. Alevik tekkis raudteejaama juurde 1920. a-teks. Nimega vrd vana isikunime Kerro (1534 Hans Kerropoyck), samuti kärg : käru, käre, kärje ’musträhn’. Vrd Käru3. – MK
 EAA.308.2.13, L 1; ENE: IV, 299; Rev 1624 PL: 22; Stoebke 1964: 37

Käru2`Kärru ~ -sseSimküla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis, 1435 Kerro (küla), 1689 Kerro (mõis).  A4
Mellini atlases 1796 on märgitud nii küla kui ka mõis. 1920. a-tel tekkis mõisa kohale asundus, mis 1977 liideti külaga. Käruga liideti 1977 Metsaküla (1945 Metsküla) ja Tuulivere küla (1586 küla Tuliferküll, 1796 karjamõis Tulifer, u 1900 Тулиферъ). Vrd Käru1. – MK
Bfl: 161; BHO: 217; KNAB; LUB: VIII, 948; Mellin; Rev 1586: 50

Käru3`Kärgu ~ -sseVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Vatla mõis), 1478 Kerro, 1913 Käro (küla).  B4
1977–1997 oli ametlikult Mõtsu osa. Käru nimega vrd vanemaid isikunimesid Kerro, 1534 Hans Kerropoyck, vrd ka kärg : käru, käre, kärje ’musträhn’. Käru idaots on Väänja, nimetatud endise karjamõisa järgi (Mih, 1798 Wenja küla, vrd 1726 Oidrema mõisa all kõrtsmik Wenja Maddis). Vrd Käru1. – MK
EAN; KNAB; LGU: I, 524; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 107; Stoebke 1964: 37

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur