[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Keravere-`verre ~ -sseMarküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Martna vallas (Rannamõisa mõis), keskajal Kereuer, 1530 Kerever, 1689 Kerrefer Byy, 1798 Kerrafer.  A1
Keskajal oli küla Haapsalu toomhärra tulumaa, hiljem on küla kuulunud Rannamõisa alla. Nime lähtekohaks võib olla kera ’kera, pundar, tihe põõsastik’ või ka kere ’keha, juurtega puutüvi’, kere ’puukoorest või laudadest kalurihütt’; ’niinmatt, rogusk’. Vrd Kerema. – MK
Ariste 1938b: 13; BHO: 217; EAA.1.2.941:379, L 387; EO: 119; EVK; Läänemaa 1938: 272; Mellin; Wd

Käravete [käravete] ‹-leAmbalevik Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Ambla vallas, mõis, sks Kerrafer, XIV saj Kergele, 1520 Kiriuer, 1571 Keriell od Kerreuer, 1782 Kerrawette oder Kerrawerre (mõis).  C2
Käravete küla juurde rajati XVII saj I poolel mõis. 1920. a-tel mõisast põhja poole rajatud Käravete asundus nimetati 1977 ↑Märjandi külaks, millega liideti veel lõuna pool olev Käravete-Aruküla (ka Käravete-Aru). Piibe maanteest läänes asunud Käravete külast liideti osa talusid 1977 Kukevere, osa Märjandi külaga, osa jäi aleviku piiresse. Käravete alevikuks nimetati 1977 endine asund. Vanimad kirjapanekud võimaldavad taastada kaks paralleelset nimekuju: *Kärjel(e) ja *Kirivere. Nende algusosa on tõenäoliselt sama algupära ning võib olla isikunimi (*Kiri, *Kier, *Kerre vms). L. Kettuneni arvates võis see olla algul looma-, hiljem isikunimi. Järelosa oli algul -vere ning rööbiti -le (või -la). Osis -vete on tekkinud alles XVIII saj vahest Aravete eeskujul või jõest ajendatud ümbermõtestamise teel („käre vesi“). Ambla jõel on seal suur langus. Vrd Kärevere1, Kärgula. – FP
Blumfeldt 1949: 169; EAA.1.2.935:142, L 150p; EO: 276; Hupel 1774–1782: III, 503; Johansen 1930a: 151; KNAB; Roos 1976: 113, 115

Kärevere2-`verre ~ -sseÄksküla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Laeva vallas, mõis, sks Kerrafer, 1582 Karywer, 1601 (Dorff) Kereüer, 1684 Kerrefer, 1758 Kerrafer.  B1
Algselt küla, mõis on rajatud XVII saj. On üsna küsitav, kas 1295 mainitud Kirivere on märkinud sama kohta. L. Kettunen on nime seostanud kõige lähemalt sõnaga kära (vrd sm käräjät ’maksukogumine, kohus’), pidades algseks tähenduseks rahvakogunemist või kohut. Võimatu ei ole tema arvates ka lähtumine sõnast kera. V. Pall juhib tähelepanu sellele, et Kärevere tüüpi nimed asuvad jõgede ääres või nende vahetus läheduses. Siinse Kärevere juures on Emajões kärestikuline koht, mistõttu võiks nime algupära pigem otsida sõnast käre (kärestik). 1977 liideti Käreverega Koosa (1805 Kosa Ado), Ojaküla (1945 Oja) ja Piiri (1796 Pieri talu) küla. Vrd Kärevere3. – PP
BHO: 216; EO: 293, 299; LUB: III, 640a; Mellin; PA I: 108; PTK I: 83, 103–104

Kärevere3-`verre ~ -sseSJnküla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Lõhavere mõis), 1584 Kierewer (küla), 1638 Kerrifer, 1839 Kerrefer; sks Kerrafer.  B4
Külas asunud Leemuti talu nime on seostatud Henriku Liivimaa kroonikas (1211, 1217) mainitud külaga villa Lambite, mis olevat olnud Lembitu küla. Hilisemal ajal kuulus Kärevere ka Lahmuse mõisa alla. Külast 2 km loodes asub Lõhavere linnamägi. Kärevere nime lähtekohana näeb L. Kettunen sõnu kära ’lärm, riid’, käre ’äge, kergesti süttiv’, kärajad ’vanaaegne rahvakoosolek, kohus’, kera. Olgu mainitud, et Kier, Kehr, Kerro on Eestis esinenud mehenimena. Vrd Kärevere1. – MK
BHO: 216; EO: 200, 299–300, 305; PA IV: 172; Rev 1638 II: 104; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur