[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Kehra1 [II v] ‹`Kehra›, kohalikus pruugis ka Kiehra HJnküla Harju maakonnas Anija vallas, 1241 Ketheræ, 1249 Kecnere, 1392 Kedere, 1539 Kederikull, 1688 Kehrakyla, 1732 Kehra.  B4
Kehra küla paiknes tõenäoliselt juba esmamainimise ajal oma praeguses asukohas. 1249–1552 oli Tallinna piiskopi lauamõis Kiviloo lossi juures, seejärel eravalduses, kuid veel 1564–1565 seostatakse üheselt Kiviloo lossilääniga. P. Johanseni järgi rajati mõis uuesti ajavahemikul 1620–1637 *Karukse (Karrokas) veski juurde, V. Prausti järgi Karukse veski ja Jaunaku (õieti vist *Janaka) kaheadramaalise külakese kohale. Nimes peitub sõna keder : kedra ’ketas, ratas’, mille hilisem murdeline kuju on kehr : kehra. Johanseni järgi võiks see tähendada ka veekeerist. Ta võrdleb nime Soome kohanimega Kehro. Prausti arvates on tegemist jõekäärudega, kuid häälikuliselt ei ole keder ja käär ühendatavad. Vrd Kehra2. – MJ
BHO: 208–209;  EAA.1.2.C-III-34; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 83; EMS: II (10), 954; ENE-EE: IV, 444, XII, 210–211; Joh LCD: 282, 424; Kehra 2014: 18, 48; LCD: 46r

Kehra viipenimi. Kohamärk osutab Kehra paberivabriku suitsevale korstnale.
Kehra2 [II v] ‹`KehraHJnlinn Harju maakonnas Anija vallas, mõis, sks Kedder.  B4
Kehra mõis rajati vahemikus 1620–1637. Ei saa väita, et mõis oli kohe alguses Kehra, nagu võib välja lugeda entsüklopeediast. 1637 oli mõisa nimi *Karukse (Karrokas), talle kuulus vaid Kehra küla (Keddar) üheksa taluga ja Kehra veski (Keddar Wesky). 1564–1565 oli sel alal Kehra küla ja veski (Kedder by, Kedderquarn), *Karukse veski (Karockas quarn) ja *Janaka küla (Janakas by). Veskit on mainitud ka 1586 (Karcka ~ Karcks ~ Karcke). 1620 on veskid olnud nii *Karukse (Karokas) kui ka Kehra (Kädder), Kehra küla (Käddere by) 13 adramaast on tühi olnud 12½. Veel 1665, kui A. Torstenson müüs maatüki koos talupoegadega, oli loetelus Karrock veskiga, Janneck, Kedderwesch, Kilter (talu) ja talukoht Reitewahhe. Mõisakompleks on tänapäeva linna südameks. 1876 ehitati siia raudteejaam, 1920. a-tel ja 1930. a-te alguses suvilaid. Mõisasüdame ja jaama juurde tekkinud alevik tunnistati suvituskohaks 1933. 1936–1938 ehitatud sulfaattselluloositehasega muutus Kehra töölisasulaks, millest sai alev 1945. Linn on Kehra a-st 1993. Liitumisel Anija vallaga 2002 sai vallasiseseks linnaks. Kehra mõisaga seoses on mainitud Karukse ja Jaunaku nime. 1688. a inkvisitsioonikirjelduses on kõneldud kolmest põllulapist, millest ühe asukoht 1692. a kaardi järgi oli mõisast edelas (Karocksland), kahel kirdes (Jaunack). Nende nimede nüüdiskirjaviisis kujudest on Karukse mõeldav, Jaunaku (1615 Jannikkas, 1680 Jaunick) tekitab kahtlusi. See on pigem *Janaka, *Jannaka või *Jaunika, kusjuures -s esmamainingutes jääb selgitamata nagu kogu nimigi. Nimi on a-, mitte u-tüveline, Jaunaku rekonstruktsioon pärineb ilmselt H. Gustavsonilt, kes järeldas seda üksikvariandi Kedder eller Jaunack järgi. Kehra linnaosad on Kehramõisa (linna süda), Põrgupõhja keskusest läänes raudtee ääres, Uusasula lõunas (tekkis seoses paberivabriku laiendamisega 1950. a-tel), Vanaasula põhjas (tekkis koos paberivabriku rajamisega 1950) ja ↑Ülejõe (rajatud 1920.–1930. a-tel suvilapiirkonnana jõekääru). Vrd Kehra1. – MJ
Almquist 1917–1922: 290; Bfl: II, 735; BHO: 208–209; ENE-EE: XII, 210–211; Gustavson 1985: 3; Kehra 2014: 47–52, 64–68; Rev 1586: 95

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur