[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Aaspere [`aaspere] ‹-`perre ~ -sseHljküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, mõis, sks Kattentack, 1241 Katkantagus (küla), 1498 Kattentacken (küla), 1511 Kattentaken, 1732 Aastwerre, 1796 Kattentak, Aastwerre M. (mõis), 1913 Haasper m.  A3
Mõis tekkis põlise küla kohale. Küla kuulus Taani ajast a-ni 1796 Hastferite (Hastever) suguvõsale, mõisa esmamaining on a-st 1583. Hastferite järgi sai eestikeelseks nimeks Aaspere. P. Johanseni andmeil pärines suguvõsa Vestfaalist, nimi viitab kohale nimega Haversvörde (vörde ’koole, jõest läbikäigu koht’). 1920. a-tel rajati mõisa maadele Aaspere asundus, al 1977 küla. Küla esialgne nimi *Katkutaguse on säilinud mõisa saksakeelses nimes Kattentack (katk ’madal soine koht, soomülgas’ + tagune). Vrd Päri1. – MA
Bfl: I, 751; BHO: 201; EM: 66; EMS: II, 837; Johansen 2005: 83; Joh LCD: 418; KNAB; Pall 1996: 388

Päri1-sseKulküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas, mõis, sks Kattentack, 1732 Perri m.  C1
Päri mõisa kohta on teateid a-st 1450 (Kattentappe, Kattentacke). 1920. a-test asundus, 1970. a-tel oli kirjas külana. 1977–1997 oli Lemmikküla osa. Mõis on eestikeelse nime saanud omanikusuguvõsa Bergide järgi, kelle omanduses oli mõis XVI saj. Saksakeelse nime Kattentack aluseks on koha varasem eestikeelne nimi, arvatavasti *Katku(n)taga, mille algusosa lähteks on sõna katk : katku ’madal soine koht, soomülgas; murd, soine põõsastik’, järelosa taga või tagune : taguse. Päri küla piires on endine Turpla mõis (sks Turpel, vrd 1450 külanime kirjapanekut Durgell), mis lahutati Pärist 1638, ent oli XVIII saj II poolest alates Päriga samade omanike käes. Vrd Päri2, Aaspere. – MK
EAA kinnistud; EAN; Eisen 1924a: 73; EMS: II (10), 837; KNAB; Ligi 1961: 366

Sakussaare [sakussaare] ‹-`saarde›, rahvakeeles ka Saku Hljküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Palmse mõis), 1412 Sackotsel (küla), 1443 Sacketsallo (tõenäoliselt mets), 1583 Sakutsallby (küla Aaspere mõisa all), 1700–1726 Kattentack mit Sakkosar, 1745 Hof Lage Saccosaar (Palmse abimõis).  C3
Dokumentides esineb ka 1453 Sackutsall metsa- ja heinamaanimena. E. Tarvel on pidanud võimalikuks, et abimõis oli olemas hiljemalt XVIII saj. 1726 mainitakse nii mõisat kui ka küla. Algselt kuulus Sakussaare Aaspere mõisale, hiljem oli Palmse abimõis (Sackosar). Rahvasuus on karjamõisat ja küla nimetatud ka Sakuks, Saku küla nimetati Sakussaareks 1977. Nimi on kaheosaline, algse teise osise salu on hiljem välja vahetanud saar. Vrd Saku, Sakudi, Sakla. – MK
LUB: IV, 2288; Tammik 2005: 99, 158; Tarvel 1983: 44, 99

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur