[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Miilimaa [miili`maa] ‹-leHagpaik (küla) Harju maakonnas Saue vallas, kuni 2017 Kernu vallas (Haiba mõis, Kernu mõis), ? 1689 Mihlima Mart gräntzwächter (piirivaht Kasu külas).  B2
1920.–1930. a-tel tekkinud küla; liideti 1977 Mõnustega. Nimi pärineb samanimeliselt talult, selle nimi omakorda talupoja lisanimest (mainitud ehk juba 1689), mille algusosa seostub sõnaga miil ’seade metsas puidusöe valmistamiseks’ (vrd miiliahi, miiliauk jne).PP
EAA.1.2.940:704, L 691p; KNAB

Vana-Aespa [vana-`aespa] ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis ka `Aesma Hagküla Rapla maakonnas Kohila vallas (Sutlema-Lümandu mõis), ? 1570 Hebay (talu Tohisoo ja Kasu lähedal), 1586 Hayspa, 1725 Haispae, 1844 Aaspa.  C2
Aespa küla nimetati 2011 Vana-Aespaks, kui küla põhjaosas, endises suvilarajoonis, moodustati uus Aespa alevik. Nime järelosa on olnud *pää. Kuigi L. Kettunen oletab, nii nagu Avispea puhul, algusosaks haab : haava, ei ole võimatu, et selleks on hoopis sõna hais : haisu; sel juhul võib olla tegu isikunimega. Kõne alla võiks tulla ka sõna havi (haug). Koha peal seletatakse nime lühendina sõnadest (üles)aetud maa.PP
ENE: I, 54; EO: 2–3; KN; Rev 1586: 110; Rev 1725/26 Ha: 254; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 2, 1562:14; Schmidt 1844

Vilivere-`verre ~ -sseHagküla Rapla maakonnas Kohila vallas, 1490 Villiver, 1561 Villifer (veski), 1586 Willefer (talu), 1725 Williferre Jürgen, 1871 Williwer (talu).  A1
Vilivere küla on moodustatud 1930. a-te lõpus Kohila alevist põhjas olevatest taludest; nime lähteks on Kohila mõisa Vilivere talu, samuti raudteepeatus. Nime algusosa on ehk isikunimest. Vilivere piiresse kuulub lääne pool raudteed ka mitu Tohisoo mõisa piirkonda jäävat küla. Neist vanim on lõunas Kasu (1241 Kazwold, 1342 Casewolde, 1725 Kassoküll), mille varasem kuju on ehk olnud *Kasuvalla. Põhjas on Tohisoo ehk Saku küla (1564–1565 Sackoby, 1725 Sackuküll) ja nende kahe vahel Tohisoo-Saunaküla. Kasu liideti Viliverega pärast Teist maailmasõda, Tohisoo 1977.PP
EAA.1.2.931:38, L 31; EO: 96; Essen, Johansen 1939: 209, 287; Joh LCD: 420–421; Kallasmaa, Päll 2009: 574; LCD: 41r; LUB: (2) I, 769; Rev 1586: 109; Rev 1725/26 Ha: 253

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur