[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kapsta [`kapsta] ‹-le› Puh – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Konguta vallas (Väike-Konguta mõis), 1839 Kabsta, 1900 Капса.  A2
● Küla nimi tuleneb lõunaeesti sõnast kapstas : `kapsta ’kapsas’, mis lähtub vene sõnast капуста ’kapsas’. Vrd ka Konguta mõisa Ängu küla talupoja lisanime 1738 Auff Kappusta Jacks /.../ Landt (viide on 1680. a-tel seal asunud talupojale). Vrd Kapsaküla. – EE
RGADA.274.1.20:685, L 657; Rücker; Vene TK 42

Kasti1 ‹`Kasti ~ -sse ~ -le› Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Kasty, Alt-Kasty, 1469 Kasty (veski), 1478 Kasti (vasallilinnus), 1488 Kasti (mõis).  C1
● Kasti ehk Vana-Kasti mõisa kohta on teateid a-st 1488. Vasallilinnus põletati maha Liivi sõjas 1560. XVIII saj alguses eraldati Uue-Kasti mõis (↑Metsaääre), ent 1866 moodustasid Uue- ja Vana-Kasti koos Uue-Märjamaa poolmõisaga fideikomissi. 1920. a-test Kasti asundus, al 1977 küla. Vrd Kasti2, Metsakasti. – MK
BHO: 198; EAA kinnistud; EM: 86–87

Kasti2 ‹`Kasti ~ -sse ~ -le› Pha – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas, mõis, sks Kasty, 1444 Tilcke Casty, 1798 Kasti (mõis).  B1
● Kasti mõis eraldati Muratsist ajavahemikus 1724–1731. 1920. a-test Kasti asundus, al 1977 küla. Nime päritolu on ebaselge. P. Wieselgren on oletanud P. Johansenile toetudes, et seda mujalgi esinevat nime tuleks vaadelda isikunimena, vrd sks isikunimi Kasten, Kastens. Ka V. Nissilä on maininud, et isikunimest Christianus juba saksa keele alal tekkinud mugandid, nende hulgas Kast ja Kasten, olid hansalinnades tavalised, esinedes nii Baltimaades kui ka Skandinaavias ja ulatudes kohanimedes Soomegi, olles lähtekohaks soome külanimedele Kastila ja Kastu. Vrd Kasti1, Metsakasti. – MK
EM.124; Nissilä 1962: 153; SK I: 89; Wieselgren 1951: 131

Kastja [`kastja] ‹-sse› Kul – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas (Päri mõis), XVI saj I veerandil Kastya kulle, 1583–1589 Casteykell, 1689 Casteby, 1782 Kasja, 1798 Kastja, 1913 Kastiaso.  C2
● Nime päritolu on ebaselge, vrd kasi : kasi ’kevadine niiskus mullas’, kast : kasti ’karp, laegas, ruum rehealuse otsas või kõrval, sillaalune palkidest tugiehitis, harkadra kast’; järelosa -ja võib tuleneda sõnast -jõe. Küla asub Kasari jõe kaldal. Kastjaga on 1977 liidetud Jõeääre küla (koh aj Jõõpre, ? 1798 Joeäärsed talud, 1844 Joeere talu, 1913 Jöerwe). Vrd Kasti. – MK
BHO: 197; EAA.1.2.941:464, L 456; EAA.1864.2.IV-8:269, L 266; EMS: II (9), 800, 811–812; KN; KNAB; Mellin; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:130, L 44p; Schmidt 1844

Kastna1 [`kastna] ‹`Kastna ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Kasna Tõs – küla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Tõstamaa vallas, mõis, 1364 Caskenenne, 1560 Kasskeuel, 1638 Kasken, 1797 Kastna (mõis, küla).  B2
● Küla on kuulunud keskajal Saksa ordule ja ostetud Pärnu linnale 1565. Kastna mõis, Pärnu linnamõis, on rajatud XVII saj. Küla säilis mõisa kõrval. 1920. a-tel tekkinud Kastna asundust hakati nimetama Kastna-Merikülaks, u 1939. a-st Lahe külaks; 1977 liideti see Kastnaga. Kastna nimi on lähtunud loodusnimest: kask + nina ’neem’. 1977 liideti Kastnaga osa ↑Vaiste külast, kus asus mõis. – MK
BHO: 197; EO: 335; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KN; KNAB; LUB: III, 1002; Mellin; Stackelberg 1926: 245

Kastna2 [`kastna] ‹-sse› Vän – küla Rapla maakonnas Kehtna vallas (Lelle mõis), 1624 Kassanda (talu), 1638 Kassma, 1797 Kastna (talu), u 1900 Кастна (küla).  C1
● Nime päritolu on ebaselge. Kui oletada, et algne on lihtnimi, siis võiks nime esimese kirjapaneku põhjal võrrelda sõnadega kasvand, kasvandane ’kasvaja’. Sama kirjapaneku põhjal on võimalik aga nime analüüsida ka kaheosalisena Kassan+da, kus algusosa tuleneks ikkagi omastavalisest kasv-sõna vormist, vrd a-tüvelisi kasvama, kasvatama, kasvandik, ja -da võiks olla lühenenud sõnast taga. Kastnaga on 1977 liidetud Asunduse (1970) ja Vanaaseme (1922; 1839 Wannaasseme talu) küla. Vrd Kastna1. – MK
BHO: 197; KNAB; Mellin; Rev 1624 PL: 22; Rev 1638 II: 15

Kata [kata] ‹-le› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas (Tuhala mõis), 1241 Katal, 1413 Kattel (küla, mõisaase), 1726 Kattas (küla), Kattaweski Tönno (talupoeg), 1782 Katta Külla, 1796 Katta (küla, veski).  B2
● Põlisküla, mille maadel on Tuhala jõe valgalal Tuhala karstiala (teise nimega Kata karstiala), kus huviväärne on suurvee ajal üle ajav Nõiakaev. 1413 mainitud mõisaase on XVI saj-ks kadunud. 1447 on mainitud veskit (tänapäeval Kataveski talu). Nime lähtekoht ei ole selge, oletusena võib välja pakkuda lähtumise isikunimest (nii oletab ka L. Kettunen), vrd nt Catu. 1977 liideti Kataga osa ↑Võivere külast, samuti Kabeliküla. 1770. a-tel lasi Tuhala mõisa omanik krahv Karl Mellin Kata lähistele kabeli ehitada (1796 Karls Kapelle, mille kõrval on ka kõrts). Kabeli kõrtsi ja kabeli enda järgi hakati ümbritsevat asulat hüüdma Kabelikülaks. – TL
Bfl: I, 112; EAA.1864.2.IV-1:531, L 510p; ENE-EE: IV, 386; EO: 75; EVK; Joh LCD: 414–415; KN; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 309; Stoebke 1964: 35

Kosta [`kosta] ‹-le› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Karula mõis, Sagadi mõis), 1469 Kasti (veski ja pere), 1517 Kosta (veski koos taludega), 1544 Kosten (veski), 1692 Kosti, 1725 Kosta (küla).  A2
● Kuulus 1977–1997 Tiigi küla koosseisu. Nime aluseks võib olla isikunimi, nt sm Kostia, vn hellitusnimi Коста. Kõne alla võiks tulla ka Kosta nime seostamine Soomes vetega seotud nimedega Kostamo, Kostian, mida on seletatud niisket kohta, soist pinnast tähistava tüve abil (vrd sm kostea ’niiske’, eesti murretes kostma ’niisutama, märjaks tegema’). Vrd Kostivere. – MA
Bfl: I, 276, 841; BHO: 259;  EAA.46.2.146, L 1; EMS: III, 752; EVK; Joh LCD: 286; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 99; SPK: 182; Tarvel 1983: 102, 104

Vasta [`vasta] ‹`Vasta ~ -sse› VNg – küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, mõis, sks Waschel, 1241 Uvaskæthæ (küla), 1396 Wasschele (mõis), 1583 Wastel, 1726 Waschell (küla ja mõis), 1840 Wasta.  A3
● XIV saj lõpus oli juba mõis olemas. 1920. a-tel rajati asundus, mis 1977 nimetati külaks. Nimi lähtub sõna vask mitmuse omastavast. – MK
EAN; Joh LCD: 655; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 144