[KNR] Словарь эстонских топонимов

Kasispea [kasis‿`pea] ‹-le›, kohalikus pruugis Kasispa Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kõnnu mõis), 1580. a-tel Casispe By, 1637 Kaßkißpee, 1699 Kasipaby, 1798 Kassispa.  B2
● Kasispea küla esineb ajalooallikates 1580. a-tel (enne 1587), kui seal oli kolm peret, sh Lasse Merten. Kasispea on pää-lõpuline nimi, mille algusosa on olnud puunimetuse kask mitmuslik vorm, nagu on näha ka esimesest kirjapanekust. Sama etümoloogia annab L. Kettunen, kuid pakub ka välja seost nimega *Kassine : *Kassise (nagu Kassisaba, nii ka Kassipää), pidades seda siiski pigem rahvaetümoloogiaks. Kasispea rannal kasvas kaski just neemenuki kohal. Osis pea tähendab otsa, tippu, lõppu ja tähistab kohanimedes väheliigendatud rannajoonest veidi (sujuvalt) etteulatuvat neemekest, kusjuures neem-sõna tähistab teravat kaugele merre ulatuvat maanina. Küla jaguneb kolmeks otsaks: Karuots lõunas, Peebuots põhjas ja Pügalaots ehk Pügala või Pügalaküla läänes (külast kaugemal asuvad metsapered). Mõnikord esineb ka Idapooltots. – MJ
EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 27; EO: 2–3, 206–207; KN; Mellin; Stuart 1699; Tarvel 1983: 66–67, 83–85; Vilbaste 1956: 111, 131–132