[KNR] Словарь эстонских топонимов

Kasepää1 [kase‿`pää] ‹-le›, kohalikus pruugis Kaseba ~ Kasepa, kirjakeeles varem ka Vene-Kasepää Kod – alevik Tartu maakonnas Peipsiääre vallas (Alatskivi mõis), vn Ка́зепель, 1582 Kazape, Kasopa, 1592 Kasope, 1601 Kassepe ~ Kaszepehe, 1839 Kassepäh.  C4
● Vene asustusega küla, a-st 1977 alevik. Nimi lähtub sõnadest kask + pää. Viimane on viidanud neemele. Venekeelne nimi on eestikeelse mugand, laenatuna ilmselt eesti alalütleva vormis (Kasepääl). Kasepää koosneb õieti kahest endisest külast – Vana-Kasepää (Ста́рая Ка́зепель) põhjas ja Uus-Kasepää (Но́вая Ка́зепель) lõunas. 1977 liideti need kokku alevikuks. – PP
KNAB; PA I: 58, 115; PTK I: 58–59; Rev 1601: 7; Ränk 1934: 14

Kasepää2 [kase‿`pää] ‹-le›, kohalikus pruugis Kaseba, kirjakeeles varem ka Eesti-Kasepää Trm – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Kasepää vallas (Laius-Tähkvere mõis), 1431 Kaszenpe, 1599 wioska Kazepe; vn Ка́зепель.  A1
● Nimi koosneb sõnadest kask ja pea, aga ei ole päris selge, kas nimi on algselt viidanud neemele (puunimelisi neemi on eriti ka Põhja-Eesti rannikul) või on lähteks olnud isikunimi, nagu pakkus L. Kettunen. Viimane ei tundu siiski tõenäoline. Vrd Kasepää1. – PP
EO: 2–3; PTK I: 58–59; P XVI: 125; Ränk 1934: 14