[KNR] Eesti kohanimeraamat

Imukvere2 ‹-`verre ~ -sse› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas (Preedi mõis), 1599 Emutfer, 1654 Imogfer (küla), 1726 Immogfer, 1796 Immakfer, u 1900 Иммокферъ (küla).  B4
● Küla on varem kuulunud Venevere ja Luusika mõisa alla. Külanime algusosa pärineb isikunimest. Imukverega on 1977 liidetud Kase (1970), Kõrveküla (1871 Koerwe, u 1900 Керве), Onga (1970) ja Pärtlivälja (1970). Vrd Imukvere1. – MK
BHO: 131; EAN; KNAB; Mellin; P XVI: 138; Rev 1725/26 Vi: 240; Schmidt 1871

Kaseküla [kase‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Han – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Hanila vallas (Virtsu mõis), ? 1320 Caskennenne, 1478 Kasenkull (vakus), 1798 Kasse.  C3
● Nime aluseks on puunimetus kask : kase + küla. Kui XIV saj kirjapanek on tõepoolest selle külaga seotud, siis on nimi lähtunud loodusnimest, kus varasema -nina on asendanud -küla. – MK
Bfl: I, 35; LGU: I, 524; LUB: II, 672; Mellin

Pirgu ‹`Pirku ~ -sse› Juu – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Juuru vallas, mõis, sks Pirk, 1524 Pirkul, Pirke (veski), 1725 Pirck.  A2
● Külast ja selle juures olevast veskist on teateid XVI saj, mõis eraldati Angerjast 1662, selleks ajaks oli Pirgu küla kadunud. 1920. a-tel tekkis Pirgu asundus, mis 1977 liideti samanimelise külaga (vt allpool). Nimi on varem olnud ehk *Pirkküla või *Pirikküla (vrd 1637 talupojad Pirrika Jaehns, Pirrikas Hans, Pirka Tönnjes), hiljem on lõpposa ära jäänud. Vahest kajastub nimes sõna pirg : piru või pirru ’peerg’; tegu võib olla ka isikunimega. Rahvapärimus seob nime saksakeelse sõnaga Birke ’kask’, mis olla Kaasiku küla nime tõlge. Mõisast u 1 km põhjas olev Pirgu vana küla, mis seda nime on kandnud XX saj, on veel sama sajandi alguses olnud Kasse (ka Kase või Kaasiku) nime all, tegu on vana külaga (1241 Casacu, 1586 Kassekül, 1637 Kaßi, 1765 Kasse, 1871 Kasiko). Külas olevat Mäe talu peab P. Johansen varasemaks Taani hindamisraamatus 1241 mainitud külakohaks Mekius (1432 Meyell, 1586 Maekülla, Mettküll), ent see ei tundu siiski kindel. 1977 liideti Pirguga veel ↑Kärivere küla. – PP
Bfl: I, 908; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 74; Joh LCD: 413, 500; KN; Kruusimägi 2015: 262; LCD: 42r; Rev 1725/26 Ha: 288; Wd

Tõlluste ‹Tõlluste ~ -sse›, kohalikus pruugis Tölluste Pha – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas, mõis, sks Töllist, pärast 1528 auf der Tölsen Land, 1731 Tölliste (mõis).  C4
● Mõisa kohta on teateid a-st 1528. 1920. a-test asundus, u al 1939 küla. Tõenäoliselt on mõis nime saanud isikunimest Tõll : Tõlli ~ Tõllu, oletatavasti perekonnanime Tolse vahendusel. Mõisa algne nimi XVI saj dokumendis oli Arries (või Adries), hiljem seda enam ei esine. Tõllustega on 1977 liidetud Kase ja Nurme küla, mis mõlemad on 1930. a-tel Tõlluste asundusest eraldatud külad, samuti Poka (1731 Pocka Mart, 1798 Poka küla). Vrd Tõlli, Tõlliste. – MK
BHO: 600; Buxhövden 1851: 121; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; SK I: 297, 448

Vanalõve [vana‿lõve] ‹-le›, kohalikus pruugis Vana‿löve Vll – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas, mõis, sks Alt-Löwel, 1438 Lovele, 1453 Lovel, Lovell, 1550 Louel, 1782 Wanna Löwe mois.  A4
● Vanalõve mõisa, algselt Lõve mõisa kohta on teateid a-st 1438. Hiljemalt Taani ajal eraldati sellest Uuelõve mõis (↑Väljaküla⁴). 1920. a-tel tekkis mõisa maadele Silla küla. 1945. a-ks liideti see kõrval paiknenud väikse vabadikukülaga, mille nimi oli alguses Türgi, a-st 1936 Kase. Liitküla sai nimeks Kase-Silla, al 1977 Vanalõve küla. E. Koit on nime pidanud põliseks eesti nimeks ja toonud vasteks lõvi : lõve ’rebend, kärisenud koht, pragu’ ja soome lovi : loven ’pragu, vahe, uure, laht’. Ta märgib, et see sobib ka maastikuliste iseärasustega, sest mõisa ümbruses on olnud rohkesti veega täidetud lohke. Vrd Lääne-Eestis lõvi : lõve ’madal lohk kindlal pinnal’. Nimi on olnud algselt la-liiteline, lõpusilbi kadu toimus oletatavalt alles pärast kahe *Lõvela mõisa teket. – MK
EAN; EKMS: II, 658; EM: 125; ERA.14.2.716 (Valjala vallavalitsuse 1. VIII 1939 kiri nr 550); Hupel 1774–1782: III, 384; KNAB; Koit 1962: 231

Vanassaare [vanas‿saare] ‹-`saarde›, rahvakeeles ka Vana‿`mõisa MMg – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Saare vallas (Saare mõis).  C3
● Vanassaare (ka Vanasaare) nimi tuli käibele hiljemalt 1930. a-tel, esmakordselt 1939. a nimestikus. Nimi on pandud Vanamõisa kõrvalmõisa (sks Althof, ka Alt-Saarenhof) järgi. Viimane oli Saare mõisa varasem asukoht, kuni XVII saj II pooleks tekkis kõrvale uus mõis, millele läks üle ka Saare mõisa nimi (↑Saarjärve). 1920.–1930. a-tel oli nimeks Saare küla (1923 (Saare) vana asundus). 1937. a topokaardil nimetati asulat Kase külaks. 1977 liideti Vanassaarega Lepiku küla (u 1900 Леппико). – PP
BHO: 14; Eesti TK 50; ERA.14.2.717 (Saare vallavalitsuse 6. VI 1939 protokoll); KNAB; PTK I: 212–213, 266; PTMT: II, 324; ÜAN