[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

Kalita-leSaaküla Pärnu maakonnas Saarde vallas (Pati mõis), 1599 Kalito Mel (talunimena), 1638 Kallita Aarn (talupoeg Voltveti mõisa all), 1680 Kalito kylla, 1839 Kallite (talu).  A1
Külanimi on lähtunud tõenäoliselt talunimest või talupoja lisanimest, mis esmakordselt esineb 1589 kujul Kali Temel. Pärast Põhjasõda esines taluna, XIX saj keskpaigast jälle külana. Nime tähendussisu jääb hämaraks, võimalik, et lähtekohaks on olnud *ttu-liiteline isikunimi, vrd 1601 isikunimi Welly Laykallitt (*Lai-Kalit?), 1638 isikunimi Sure Kallitt ja 1624 eesnimi Kaylitt. L. Vaba on osutanud, et häälikuliselt sarnaseid kalīte-nimesid esineb Lätis, sh Vidzemes. Kalitaga on 1977 liidetud Karuküla (u 1900 Карукюля), Keskküla (1970), ↑Külge, Rabaküla (1945 Pati-Rabaküla) ja Sooküla (1970). Kalita lääneots on 1930. a-tel olnud Tipu küla, kaguots Kurvitse küla (rahvapäraselt Läätsalinn).MK
EAN; KN; KNAB; Leesment 1976: 236; Lvv: II, 16; PA IV: 275; Rev 1601: 114, 134; Rev 1624 PL: 59; Rev 1638 II: 55; Rücker

Karida-leKärküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Oriküla mõis), 1453 Karredes, 1645 Karridall, 1798 Karreda.  A4
Küla on kuulunud ka Paadla, Vennati ja Kudjape mõisa juurde. Nime võiks võrrelda sõnadega kare : kareda ’krobe, kõva’, kare ’sööt’ ja kari ’madalik meres või jões, kõrgendik põllus’. Karida põhjaosas on endine ↑Oriküla mõis. Vrd Kareda. – MK
Rehepapp; SK I: 84

Karitsa1-leRakküla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, mõis, sks Karritz, 1726 Karitza Jahn (talupoeg Tõrma küla all), 1782 Karritz (karjamõis).  B4
Karitsat on peetud Tõrma tütarasulaks. 1726 on mainitud Tõrma külas Karitsa lisanimena (Karitza Jahn), lisanimi Karitza esineb ka Lepnas. XVIII saj lõpul oli Karitsa Rakvere mõisa karjamõis, vahemikus 1795–1803 eraldati omaette mõisaks koos Levala ja Tamnaga. 1920.–1930. a-tel asundus, hiljem küla (1945). Juuru Karitsa (Kettunenil Karitse) puhul on L. Kettunen vasteks esitanud karine ’kivine’, mis Põhja-Eestis võis omastavas käänduda ka karitse. Nimi näib olevat tulnud talupoja lisanimest, vrd kalanimetust luukarits ’kivikiisk, mudaputt (Gasterosteus pungitius)’, aga kuna külas näib 1726. a revisjoni järgi olnud ka soomlasi (Sohme Pertell), siis võis lisanime lähtekohaks olla soome loomanimetus karitsa ’tall (talle)’. Karitsa külaga on 1977 liidetud Karitsa-Saueaugu (1970) ja Tõrma-Väljataguse (1945).MK
BHO: 191; EKMS: I, 893; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 116, 117; ÜAN

Karitsa2-le›, kohalikus pruugis Karitsu ~ Karit`soo Juuküla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas, mõis (Kaiu mõis), sks Karritz, 1241 Kariscæ (küla), 1345 Karitzote, Karitse.  B4
1669. ja 1678. a vahel on küla kaotatud ja seeasemel rajatud karjamõis; hiljem oli Kaiu mõisa kõrvalmõis. 1920. a-tel tekkis Karitsa asundus, mis 1977 nimetati külaks. L. Kettunen kõrvutab nime sõnadega karine ’kariderikas’ või pigem karjane. Ent vrd ka karits ’luukere’ või ’teatav mahumõõt’ (= karnits). Ajalooline Karitsa asundus paikneb praeguse küla lääneosas, küla idaosa tihedam tuumik on ↑Salutaguse. Küla kirdepiiril Kaiu alevikuga on Rummküla, Karitsa mõisast lõunasse jääb Kambi (1725 Kampi Pern), endine hajatalude piirkond. Vrd Karitsa1. – PP
EMS: II (9), 742, 759; EO: 240; Joh LCD: 407; LCD: 42r; Rev 1725/26 Ha: 300

Kerita-le›, kirjakeeles varem ka Keriti-Kereme SJnküla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Lõhavere mõis), 1599 Kieryta (küla), u 1900 Керита (küla).  C4
Nii Kerita kui ka selle idapoolne osa Kereme ehk Keremi on mainitud 1599. Lähestikku asetsevate külade nimede algusosad on ühtlustunud, 1599 oli Kereme kirjas kui Kareme. Külad olid eraldi veel 1930. a-tel, ent 1945. a nimestikus esmakordselt koos (vigaselt Kerika-Kere). Nimede etümoloogia jääb ebaselgeks. Kerivere (õieti ↑Kärivere) puhul on L. Kettunen algusosa vasteks pakkunud keri ’rattake’. Tuleb mainida, et Kier ja Kehr on esinenud mehenimedena. Kerita küla nime esmamainingu järgi võib oletada algset pikka täishäälikut.MK
EO: 294; KNAB; P XVI: 197, 230

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur