[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kalju1 ‹`Kalju ~ -sse ~ -le› Kul – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas (Kalju-Leila mõis), XVI saj I veerandil Pyscku Kally, 1539 Calge minor, 1798 Kl. Kalio.  C4
● Kalju mõis (sks Kaljo, hiljem Kaljo-Leilis) rajati XVII saj I poolel, selle kõrval säilis Kalju küla, mis jagunes kaheks: põhjapoolne Suur-Kalju (Taga-Kalju, samas kõrval oli Kalju mõis) ja lõunapoolne Väike-Kalju (Eest-Kalju). Suur-Kalju nimetati 1939. a paiku Leila külaks, Väike-Kalju aga Kalju külaks. Vrd kalju ’paekivipank’, kalju ’kail’. Vrd Kalju2, Leila. – MK
BHO: 169;  EAA.854.4.208, L 1; EM: 83; ERA.14.2.451 (Kolovere-Kalju vallavolikogu 9. III 1939 koosoleku protokoll nr 9); Mellin; Saareste 1923b: 142; Stackelberg 1928: 188

Leila [`leila] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Läila Kul – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas, mõis (Kalju-Leila mõis), sks Leilis, XVI saj I veerandil Leula, Lailis, 1689 Leiles, 1798 Leilis (mõis).  C4
● Kalju küla all on XVI saj algul kirja pandud Leweles Ponepepoick Peter ja Michel Lewle. XVII saj lõpus Kalju-Leila mõis (Lailis u. Kaljo) redutseeriti. XIX saj Leila mõis kadus ja liideti Kalju küla talumaadega, 1844. a kaart näitab veel Leilapõllu karjamõisat (Leilapold), hiljem on see talu Suur-Kalju külas. Suur-Kalju ehk Taga-Kalju küla nimetati 1939. a paiku (mõnedel andmetel 1932) Leila külaks, liites sellega Kalju-Leila (Kalju-Nõmme) asunduse. Võimalik, et külanime lähtekohaks on isikunimi, vrd sks Läule, Laulin, mis on lühivormid mehenimest Nikolaus. Vrd Kalju1. – MK
Bahlow 1967: 309; BHO: 169; EAA.1.2.941:1643, L 1633p;  EAA.854.4.208, L 1; ERA.14.2.451 (Kolovere-Kalju vallavolikogu 9. III 1939 koosoleku protokoll nr 9); KN; KNAB; Mellin; Saareste 1923b: 143; Schmidt 1844; Stackelberg 1928: 189