[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kabina ‹-le› TMr – küla Tartu maakonnas Luunja vallas, mõis, sks Kabbina, 1584 Kabina, 1627 Kobinna, Gross Kabbina, 1937 Suur-Kabina (küla).  A2
● 1720. a-tel tehti Kabina küla maadele mõis (1721 oli küla veel Tammistu mõisa all). 1920. a-tel rajati sinna asundus, mis 1977 nimetati külaks. Kohanimi seostub L. Kettuneni väitel sõnaga kabin : kabina ’krabin’. Teisal osutab ta, et mõisaümbruse maastik meenutab hobusekapja, pidades lähtesõnana silmas ilmselt sõna kabi : kabja. Selle õigsuse korral jääks n-element seletamata. Kabina mõisa lähedal läänes asus suhteliselt hiline Väike-Kabina mõis, mille järgi oli 1930. a-tel nimetatud ka küla. Praegu on see koht jäänud vee alla. – EE
BHO: 160; EM: 97, 145; EO: 143–144, 334; KNAB; PA I: 148; Rev 1624/27 DL: 39, 40; ÜAN

Kaika [`kaika] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Krl – küla Võru maakonnas Antsla vallas (Vana-Antsla mõis), 1688 Kacke Andres, Tohmas, 1782 Kaugsa Peter, 1795 Kaika Peter, u 1900 Кайка (kirik).  A2
● Kaika talu nimi kujunes külanimeks pärast seda, kui siia 1902 ehitati õigeusu kirik ja rajati õigeusu kihelkonnakool. Algselt oli tegemist hajataluga, XIX saj kahe taluga. XVII saj I poolest on jälgitav naabertalu Püssä. Samal ajal on *Vihuste (Wihustwaldakyllo) poolel olnud Mändiku. Kaika talu nende vahel on olemas 1685. a revisjonis ja kaardil. 1782. a hingeloendis on Kaika nime (juhuslikult?) samastatud sama mõisa Kauksi lisanime ja kohanimega. Kauksi nimi on Vana-Antsla lõunaosas vanem, vrd juba 1592. a mainitud Peter Caxi. Kaika nime päritolu ei ole selge. Vrd kaigas : kaika. Soome perekonnanime Kaikkonen on seostatud muinasgermaani isikunimega Kaike, Gaiko. Kaikaga on 1977 liidetud Härmä küla (1970 Härma). Vrd Kaigutsi, Kauksi2. – ES
EAA.1865.2.130/1:50, L 50; EAA.1865.2.130/10:46, L 45p;  EAA.308.2.88, L 1; PA II: 446; Rev 1624/27 DL: 106; Rev 1638 I: 42; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/35:556, L 562p; Sukunimet 1992: 160; Vene TK 42

Kaisa ‹-le›, kohalikus pruugis ka Kaisa‿küla Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Pärsama mõis), 1453 Bartelth tho Randever is tho Keysenkull, 1645 Koißkülla Maz, Kaißaküll Laeß, 1798 Kaisakül.  C2
● Nime lähtekohaks on isikunimi, vrd XIII saj esinev Cayse. Vrd Kaisma, Kaisvere. – MK
SK I: 73

Kalina ‹-le› Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Mäetaguse vallas, mõis, 1241 Kaltanus (küla), 1583 Kallina (küla), 1726 Kallina (küla ja mõis).  B4
● Mõis rajati vahemikus 1643–1694. Nime esmamainingu puhul on P. Johansen pidanud võimalikuks ka lugemisviisi Kalianus. Ta on nime võrrelnud Plt kohanimega Kalana ja Kalevipoja sängidega. Virumaa Kalina kohta märgib ta, et kohas nimega Kallina jerwe rabba olid 1870 Linnameggi ja Wardisaar. L. Kettunen on pidanud võimalikuks nii Kalana kui ka Kalina sidumist nimekujuga *Kaleven-linna. Nentinud, et nimetuum võib olla mitmetähenduslik, on ta oletanud Kalina puhul arengut *Kallin ‹ *Kalvin ‹ Kalevin (linna) ja Kalana puhul Kalana ‹ Kallalinna ‹ *Kalevanlinna. Vrd Kalana2, Kalijärv. – MK
EO: 140–141; Joh LCD: 400, 401; Rev 1725/26 Vi: 184

Käina1 [II v] ‹`Käina ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Keina Käi – alevik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Käina vallas (Käina kirikumõis, Putkaste mõis), 1522 Keinisz, 1565 Keinis, 1609 Keines Wackan, 1732, 1798 Keina, Keinis.  B3
● Kiriku juurde tekkinud asula sai alevikuks hiljemalt 1930. a-teks. V. Kaskor peab nime liitnimeks: isikunimi Kay, Kai + -na ‹ -nina. L. Kettunen võrdleb nime sõnaga käi : käia; sel juhul Käina, Keina võiks tuleneda liitsõnast *käianina. Samas võrdleb ta Käinat Kõinastu nimega (Jaa), mida peab kirjakeelseks versiooniks ja konstruktsiooniks Keinastu, Keinaste asemel. Viimane võiks tema meelest olla lähtunud soome perekonnanimest Keinänen. Võrdluseks toob ta veel sm keino ’tee’ (murdes) ja keinu ’kiik’. Alevikust läänes olnud Käina küla (1945) liideti 1977 Käina alevikuga, al 1997 on ta Selja küla osa. – MK
EO: 135–136; HK: 108; Kaskor 2003: 188

Käina2 [II v] ‹`Käina ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Keina Käi – kihelkond ajaloolisel Läänemaal Hiiu saarel, sks Keinis.
● Kihelkond arvatakse tekkinud olevat XIII saj pärast Hiiumaa jagamist ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel, hõlmas algselt 6 vakust, sh Käina vakuse, viimaselt sai nime. 1627 eraldati Reigi ja 1866 Emmaste khk. Kirik oli Käina ehitatud 1500. a paiku, al 1941 varemeis. Vrd Käina1. – MK
BHO: 212; ENE: IV, 293