[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koikla [`koikla] ‹`Koikla ~ -sse› Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas, mõis, sks Koiküll, ? 1399 Koykele, 1453 Hans Luse is tho Koykull, Tonoloni Lycklas is tho Coikull, 1592 Koikell, 1645 Koickel, Koickull, Koykul.  C3
● 1399. a kirjapanek ei pruugi olla siinse Koikla nimega ühendatav, aga võib olla. P. Johansen on pidanud seda eesti isikunimeks. XIV saj lõpus oli külas kaks mõisakest. Johansen on küla lähtekohaks pidanud vabatalu. Koikla küla paiknes mõisa kõrval läänes ja XIX saj II poolel oli ta Vanalõve mõisa piirkonnas. 1920. a-tel tekkis mõisa maale asundus, mis 1937 nimetati Põlde külaks. 1977 liideti Põlde Koikla külaga. Külanime lähtekohaks on isikunimi Koik + liide -la või -küla (vrd sks Koiküll). Põlde nimi näib samuti olevat vana, sest XIX saj on Koikla mõisa ja küla vahel sellenimeline küla olnud (1803 ja 1856 Peldeküll). Vrd Koigi. – MK
 EAA.3724.5.1998, L 1;  EAA.3724.5.1999, L 1; EAN; EO: 31, 94; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); Johansen 1925b: 101; Johansen 1973: 141, 510; KNAB; LUB: XI, 300; Saaremaa 2007: 121; SK I: 113

Raikküla [`raik‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Rai‿küla Rap – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Raikküla vallas, mõis, sks Rayküll, 1469 Raiküll, 1557 Reykull, 1725 Rayküll.  A4
● Raikküla mõisat on esimest korda mainitud 1469. Mõis ja samanimeline küla (↑Raela) olid kõrvuti sajandeid. Mõisanime eestikeelne kuju on tõenäoliselt tekkinud saksa nime vahendusel, sest küla nimi on häälikuseadusliku teisenemise teel muutunud Raelaks; mõlemal nimel on sama algupära. Mõisat on XVIII saj eesti keeles nimetatud *Värsi mõisaks (1732 Wärse m.) mõisaomanike Fersenite järgi, kelle käes oli mõis 1540–1703. 1920. a-tel mõisa ümber tekkinud asundust nimetati 1930. a-tel Asukülaks, hiljem kuni 1977. a-ni Asunduseks. Raikkülaga liideti 1977 lääneosas paiknev Allika küla, mis kujunes 1920.–1930. a-tel. XV–XVI saj on Raikküla lähedal olnud *Tammküla (1492 Tamkull, 1506 Damküll, 1540 Tamekul, 1584 Tamküll), mille täpsem asukoht ei ole teada. – PP
Bfl: I, 280, 1467; Eesti TK 200; Gustavson 1978: 11; Joh LCD: 562–563; KNAB; Thor-Helle 1732: 313

Võuküla [`võu‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis `Võu‿külä ‹-`küllä› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas (Toolamaa mõis), 1582 Woiakulla, 1584 Woikula, 1625 Waugela Kulla, 1630 Wängell, Waugel, 1638 Waiküll, 1822 Wöuküll.  C1
● Tegemist on põlise külaga Võhandu ehk Võu jõe ääres. Külanimi ongi saadud Võu jõe nimest. XVII saj allikates on Võhandu nime kasutatud üksnes jõe ülemjooksul ülalpool Vagula järve. Alamjooksul on jõge esmakordselt Võu nimega nimetatud Mellini kaardil 1798 (Wou Fl), samas on ka Võuküla (Woukül). Võu ja *Võõbo suhte kohta vt ↑Võhandu jõe artiklist. Võuküla nime kirjapildi suurt varieeruvust varasemates dokumentides tuleks seletada sakslastele võõra diftongi õu edasiandmise raskustega, mõnikord ehk ka ümberkirjutusvigadega. Miks just see küla on saanud nime jõelt, seda võib ehk seletada Võuküla varasem tähtsus asustuskeskusena, sest külas on muinasaegne linnamägi. Võimalik on ka veetee vaatenurk: jõe suudmest Võukülani olid jõe kaldad juba keskajal järjestikku asustatud, kuid Võukülast ülespoole, järgmise põlisküla Pääsnani tuli asustuses pikem vahe. Võuküla osad on loodes Lõpõperä, lõunas Siilaots ja keskel Varõssõ, Võuküla piiresse kuulub põhjas Puusta, endine karjamõis (sks Lichtenhof). Vrd Võhandu jõgi. – ES
EAA.567.3.190:27, L 27p; EAA.1269.1.796:180, L 458; Eesti PK 20; Mellin; PA I: 94, 141; Rev 1638 I: 272; Roslavlev 1975: 17, 24