[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaatsora kund [`kaats‿ora kund] ‹`kundu› Vas – mets Võru maakonnas Rõuge vallas Kisõjärvest lõunas (Misso mõis), 1627 Katrayse (järv), 1638 Kahtsraysz Jerw.  B3
● Kund : kunnu on Vastseliina khk lõunaosas kujunenud peamiseks liigisõnaks suurema metsamassiivi tähistamisel. Metsale on andnud nime Kaatsora järv, tänapäeval kinni kasvanud järv Misso–Tsiistre tee ääres. Järvenime on rahvasuus hakatud tõlgendama kui sõnadest kaats (vrd kaadsaq ’püksid’) ja ora ’oja’ koosnevat. XVII saj kirjapanekud näitavad, et pigem on nimi sisaldanud sõnu kaats ja reis ’püksiharu’. XX saj oli sõna reis võru keelest kadunud, vrd nime Kaadsaharo järv lähikonnast Kirikumäelt. Ka Kaatsora nime puhul näib, et vaheastmeks on olnud *Kaats+haro. Nimetamismudel on läänemeresoome keelte alal tüüpiline väikeste kaheharuliste järvede puhul, vrd Soomes palju korduv nimi Kaatiolampi, Housulampi ’püksilomp’. – ES
Rev 1624/27 DL: 74; Rev 1638 I: 159

Kaatsova [kaat´s´ova] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he›, kirjakeeles ka Kalde Se – küla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Ка́чево, ? u 1790 Качова, u 1866 Качева, 1872 Качево, 1904 Kaat´sova, Ка́чево, u 1920 Katševo, 1928 Kalde.  A2
● XIX saj kuulus Vilo kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Kohanimi võib lähtuda eesnimest Kaats : Kaatsi. Arvesse võiks tulla ka Kagu-Eesti kaadsa’ ~ kaatsa’ ’(vanaaegsed) meeste püksid; püksisäär’, kaatsatama ’kädistama’ (Kan, Se). Vene algupära korral vrd качать ’kiikuma, kõikuma, raputama, kõigutama’ (ka tuletis качели ’kiik’). Pihkvamaal oli Katšalovo (Качалово) ja Katšanovo (Качаново) küla, viimane on praegu Lätis (Kacēni). J. Truusmann pakkus seletuseks läti sõna kaķis ’kass’. Kalde nime määras külale siseminister Petserimaa kohanimede esimese eestistamise käigus 1928. Vrd Kaatsi, Kaatsora kund. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXIII; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 539; RT 1928; SeK: 36; Setumaa 1928: kaart; Truusmann 1897b: 25; Vasilev 1882: 129; Vene TK 126; VES; VMS