[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Arkna [`arkna] ‹`Arkna ~ -sseRakküla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, mõis, sks Arknal, 1241 Arkenallæ (küla).  B3
Arkenali vasallisuguvõsa on nimetatud 1333. XV saj on mainitud veskit. Veski juurde rajati vahemikus 1483–1527 mõis. XVI saj oli mõis hävinud ja selle asemel oli Väike-Arkna küla (sks Kl. Arknal), mis sulas XIX saj ühte Korjuti mõisaga (1744 mõis Korjoth, samastatud talunimega 1550 Korrige). Pärast 1613. a tekkis Suur-Arkna küla juurde karjamõis (sks Gr. Arknal), millest sai XVIII saj lõpul iseseisev Arkna mõis, ka küla säilis (Mellinil mõis Arknal ja küla Gr. Arknal). 1920. a-tel rajati mõisa maadel asundus, 1970. a-tel asund, millest 1977 koos väikese osa Arkna külaga moodustati uus Arkna küla. Haljala valda jäänud Arkna küla osa liideti Põdrusega. P. Johansen on nime analüüsinud *Arken-alla ’kivirüngaalune’ (sm harkko ’kivirünk’), kuid selle vastu räägib sõnaalgulise h puudumine Taani hindamisraamatu kirjapanekust alates. Sobivat vastet on sel puhul raske leida, vrd rannikumurdest arkala, arkana(s), arkenkütke’, kuid seda on keerulisem kohanime motiiviks pidada.MK
Joh LCD: 318–319; KNAB

Kiia-sseKeiküla Harju maakonnas Saue vallas (Vääna mõis), 1241 Kienkylæ, 1386 Kyenculle, 1523 Kiakull, 1796 Kiakül.  A4
Kiia küla moodustati taas 1977, liites Peetrikindluse ja Peetrimõisa küla ning Saue valda jäänud Vahi küla osa, nimi taaselustati varasemate ürikute põhjal. Kiia nimele on P. Johansen võrdluseks toonud soome isikunime Kiia. Põlisküla, mis asus maantee ääres jõekese kaldal, ühendati 1765 kõrval oleva *Karna või *Kaarna külaga (1241 Carvanal, 1325 Karneval, hiljem Karnall, 1712 Karnakül). Mõlemad külad mõisastati ajavahemikus 1772–1782, maadele rajati Vääna mõisa kõrvalmõis Peetrimõisa (sks Peterhof). 1920. a-tel tekkisid kõrvalmõisa maadele uued külad Peetrimõisa (ka Peetri-Mõisaküla) ja Peetrikindluse (ka Peetri-Kindluseküla). 1939 on nende kõrval mainitud veel Mõhku, mis tekkis talupoegade ümberasustamisega võsamaadele. Algselt olnud Mõhku talu nimi (1844), praegu kuulub Mõhku Kütke küla piiresse.MK
BHO: 448; Eesti VP; EVK; Joh LCD: 412, 427; KNAB; Põldmäe 1993: 33

Kohatu2-sseKul, Märküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Kohhat, XVI saj I poolel Cohatto Oloff (vabatalupoeg), ? 1529 Koath (veski), 1689 Kohatta, 1798 Kohhat (mõis).  A4
Kohatu mõis eraldati Vaiknast ajavahemikus 1726–1733. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundus liideti Kohatu külaga millalgi pärast 1940. a-id. Mõis oli Kullamaa, küla Märjamaa khk poolel. L. Kettunen on nime puhul kaheldavaks pidanud võrdlust soome nimega Kuohatti ja toonud võrdluseks eesti kohitsema, kohitud, kohitu, kuid tunnistab isegi, et i-lisi vorme nimest ei ole. Seejärel toob ta kohatu ’ebasobiv, ilma kohata’, mis tema arvates sobiks isikunime täiendiks. Kohatuga on 1977 liidetud Laane ehk Käändalaane (Kul, 1945 Laaneküla, varem Käända asundus). Küla piiresse jäävad endine ↑Käända ja Kütke mõis (Kul). Viimane oli Kohatu mõisa kõrvalmõis. Vrd Kohatu1. – MK
EAA.1.2.941:1644, L 1634p; EAN; EM: 83; EO: 247; Hansen 1900: 179; KNAB; Mellin; Stackelberg 1928: 192

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur