[KNR] Словарь эстонских топонимов


Запрос: в

Leitud 1 artikkel

Küllätüvä-`tüvvä ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Küllatova Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), u 1790 Телятина, u 1866 Кюлитина, 1872 Тюлитино, 1885 Külätowa, 1886 Küllätüwwä, 1897 Külätawa, 1903 Küllätöwwä, Küllätüvä, 1904 Küllätüvä, Тюли́тино, u 1920 Küllatova, 1923 Tjulitino, 1924 Külitino, 1937 Küllatuva.  C1
Küla kuulus XIX saj Obinitsa kogukonda ning Taeluva, osa ka Saalessa (Залесье) kogudusse. Eesti murretest on tuntud sõna küll ’küllus’. M. Fasteri arvates võib tegemist olla muistse läänemeresoome isikunimega ja sellest saadud külanimega, algupärane kuju oleks *küllättävä ’kiidetud, kiidetav’. E. Ernits arvas, et analoogsed nimed lähtuvad muistsest läänemeresoome isikunimest *Külline ’küllane, rikkalik’. Vrd ka ürikutest tuntud eesnime Kyllelemb. L. Vaba võrdles kohanime kujunemist läti keskmurde nimedele iseloomuliku häälikuarenguga (kt) ning lisab, et kirjeldatud nähtus on iseloomulik ka vene keskvööndi murretele. J. Truusmann oletas kohanime päritoluks linnunimetust metstilder, mis murdeti on tillutaja, tüllitaja, tilluti. Sarnased nimed on Udmurtias Tjulkino (Тюлькино) küla; Karjalas nt Tjultšinskaja (Тюльчинская). Küllätüvä koosnes kahest osast (I ja II küla): Türgiots ehk Mäeots ehk Kloostrimõisa ja Voolaots ehk Alaots. Külast lääneloodes on Saetsuva, endine puustus (1788 Зайцева, 1897 Зайцево). Vrd Külitse. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 1924: 199–208; Faster 2013a: 206; Hurt 1903: 4, 43, 164; Hurt 1904: XVIII; Hurt 1904–1907: II, 59; KN; Markus 1937; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 587; SeK: 63–64, 131; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 80; Vaba 2014: 915; Vene TK 126; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur