[KNR] Eesti kohanimeraamat

Aavere1 [`aavere] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Aavre ~ `Oavere HJn – küla Harju maakonnas Anija vallas (Anija mõis), 1241 Hauaueeræ, 1330 Havere, 1339 Haueuere, 1712 Hawra, 1725–1726 Hawer (külas Havre Jahn), 1798 Awerre, 1923 Aavere.  B4
● 1355 on läinud Pirsu (Pirsen) mõisa omaniku valdusse, 1540 kuulunud Anija mõisale. Balti kohaleksikonis (BHO) on viidatud arvamusele, et nime on andnud Hans Haver, kes suri 1492, kuid nimi on vanem ja hoopis vasallisuguvõsa nimi pärineb külanimest. Nimi on võinud algselt olla *Haavaveere sõnadest haab : haava ja veer : veere, nagu arvab P. Johansen. Seda peab võimalikuks ka L. Kettunen, kuid lisab, et võimalik on samuti *Hauaveere (haud : haua), mööndes, et viimasel puhul oleks Taani hindamisraamatu variandis võinud d olla alles. – MJ
BHO: 36; EAA.1210.2.2:14, lk 24; EO: 274–275; Johansen 1932: 16; Joh LCD: 350–351; LCD: 45v; Rev 1725/26 Ha: 348; Vilbaste 1949: 293

Aovere [`aovere] ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Auvere TMr – küla Tartu maakonnas Tartu vallas (Vesneri mõis), 1582 Hawer, 1627 Hahafehr, 1925 Auvere, Aavere, 1938 Auvere; sks Aofer.  A1
● Balti kohaleksikon (BHO) seostab XVI–XVII saj nimekujud kohanimega ↑Haava, ent vere-osise tõttu sobiks Aovere paremini. Seda tõendavad ka arhiiviallikad, milles 1721 ja 1758 Hawer tähistab Aoveret. Aovere oli vahepeal ka karjamõis. Kohanimi tuleneb kõige tõenäolisemalt isikunimest Ago ~ Agu, vähem usutavalt tulevad arvesse agu : ao ~ au ’koit; koidueelne hämarus’, (h)agu : (h)ao ~ (h)au ’hagu’ ja aho ~ ahu ’kivine küngas; kõrgem koht metsas, heinamaal; väheviljakas põllumaa’ (vrd Trm Aosilla). Koidu mõistet peetakse ka muistse isikunime lähteks. Vanad h-ga algavad nimekujud on kas ületaotluslikud või eeldavad h-alguselist lähtesõna. Kohta tunti Narva maantee ääres asuva kõrtsi järgi ka Kilgi nime all. Kõrtsi kohta on andmeid XVIII saj-st (1731 Kilksche oder Engefersche Krug, 1826 Kilge karjamõis). Kohanimi tuleneb sõnast kilk : kilgi ’teatud putukas; (ülekantult:) alkoholiuim’. Talu nimena või peremehe lisanimena võis see esineda juba varemgi (1758 viitega 1680. a-tele Auf Killki Johans Land Killki Ado). Kõrtsi 1731. a nime rööpkuju viitab naaberkülale Engeverele (↑Haava). – EE
BHO: 108; Bienenstamm 1826: 286; Eesti TK 50; KN; Mägiste 1929: 21; PA I: 108; PTK I: 25–26; Rajandi 2011: 17; RGADA.274.1.171/2:300, L 801p; RGADA.274.1.190/2:81, L 77; RGADA.274.1.239/6:62, L 682p; Tartumaa 1925: 417; VMS: I, 20, 23

Eavere [`eavere] ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis varem ka `Eabre ~ `Jaabre, kirjakeeles varem ka Eapere PJg – küla Pärnu maakonnas Tori vallas, kuni 2017 Are vallas (Are mõis), 1515 Eghuer, 1534 Jgaver, 1601 Hiawer, 1797 Eawer.  C4
● Küla on kuulunud ka Tori ja Pööravere mõisa alla. Varasemad g-lised üleskirjutused viitavad sellele, et nime aluseks võib olla isikunimi Iga, vrd XVI saj kirjapanekuid Yga, Iga, Hans Igapoy. Eaverega on 1977 liidetud ↑Are küla. Are ja Eavere vahele jääb koht nimega Lätsaru ehk Lätsere, mis on veel XX saj algul eraldi küla olnud (1515 Lettesche, 1797 Letsaar). Eavere lõunaosast moodustati 1977 Are alevik. Vrd Igaküla, Igavere. – MK
BHO: 57; EO: 160; Mellin; SK I: 37; Stackelberg 1926: 208

Heedu ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Sänna mõis), 1638 Föder, 1765 Dorf Hödo, 1839 Hedo.  B2
● Heedu oli 1977–1997 Kaugu küla osa. 1638. a on mainitud Sänna talupoeg, mölder ja sepp Muddanick Hans ja tema poeg Föder (‹ Fjodor). 1684 asusid Mudaniku talud praeguse Heedu ja Kaugu küla kohal. Tõenäoliselt pani just see sõdadejärgse ajajärgu Föder aluse külanime kujunemisele. Vrd Hüüdre järv. – ES
EAA.1765.1.401:239, L 233p; Rev 1638 I: 190; Rücker

Hüüdre järv [`hüüdre järv] Kan, Urv – järv Põlva maakonnas Kanepi vallas (Kärgula mõis), 1684 Tibbina Höder Jahn, 1752 Hödre Adam, 1795 Dorf Hödri (küla), 1937 Höödre (talu).  B3
● Järve vanem teadaolev nimi seostub vana isikunimega *Käüss (1638 KæszeJerw, 1684 Keiso Siö). 1684. a kaardi talunimes on Höder isanimi, mis tuleb vene eesnimest Fjodor, vrd seto Höödo. Talunimi, vahepealne külanimi, on andnud ka järvenime. Kolmandavältelises nimes on toimunud täishääliku kõrgenemine öö › üü. – ES
 EAA.308.2.182, L 1; EAA.1270.2.2:131, L 131; EAA.1865.2.130/13:41, L 40p; Eesti TK 50; Rev 1638 I: 151

Jõepera1 [`jõe‿pera] ‹-`perra ~ -le›, kohalikus pruugis `Jõ̭õ̭‿perä ‹-`perrä ~ -le› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Tartu maakonnas Meeksi vallas (Meeksi mõis), 1582 Jepara, 1601 Jebara, 1625 Jebbere, 1627 Jebahren, 1638 Jeber, 1670 Jäbbora, 1682 Jöbora, 1686 Jebara kylla, 1738 Jöberrä.  A2
● Erinevalt teisest Jõepera külast ei pruugi selle koha nimi olla motiveeritud asendist mingi jõe suhtes. Lämmijärve rannaküla võib olla nime saanud siia tulnud siirdlastelt mõnest teisest (kadunud?) Jõepera-nimelisest kohast. Nime väga varieeruv kirjapilt võiks ka näidata, et see on rahvaetümoloogiliselt ümber kujunenud hoopis teist päritolu nimest. Üks võimalus on võrdlus Parapalu külanime algusosaga para. Võrdlusi võib otsida ka isikunimedest. Vähem tõenäoline on oletus, et nime aluseks on vene (ka vanem slaavi) vandesõna ёбарь [jobǝr´]. Lõunaeestilises laensõnas joobõr on esialgne tähendus pehmenenud ja muutunud ’joodiku’ suunas. Jõeperaga on 1977 liidetud ↑Laanõ (Laane) küla, samuti osaliselt Meeksi piiril olev ↑Pihosi. Vrd Parapalu. – ES
EAA.567.3.190:14, L 14; EAA.308.2.104; EAA.567.3.191:44, L 44p; PA I: 95; Rev 1601: 20; Rev 1624/27 DL: 68; Rev 1638 I: 258; Roslavlev 1975: 30, 44; VES: 101

Jõepera2 [`jõep‿pera] ‹-le ~ -`perra›, kohalikus pruugis `Jõõp‿perä, kohalikus pruugis varem `Iip‿perä Krl – küla Võru maakonnas Antsla vallas (Vana-Antsla mõis), 1419 Jegenpere, 1627 Jeper Kuella, 1638 Jeberkyllo, 1811 Joepere.  A2
● Vana küla, mis on põliselt kuulunud Vana-Antsla mõisa *Ülemõtsa (1386 Yldemittze) vakusesse, kuigi 1638. a revisjon mainib ka kunagist kuulumist Tsooru alla. Külanimi viitab paiknemisele Mustjõe ülemjooksu kõige ülemistel harudel, „jõe päras“ jõge mööda altpoolt läheneja jaoks. Jõepera põhjaosa on tuntud Andsi nime all. – ES
EAA.1865.2.131/2:35, L 35; LGU: I, 408; Rev 1624/27 DL: 106; Rev 1638 I: 41

Jõepere [`jõe‿pere] ‹-`perre ~ -sse› Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas, mõis, sks Jömper, 1528 Jegerper (küla), 1539 Jegenpere, Jeempere.  A4
● Mõis rajati XVII saj. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Nime lähtekohaks on jõgi : jõe + pere. Jõeperega on 1977 liidetud Jõepere-Raja (külana mainitud 1970), Ristmetsa (külanimena 1945, 1922 Ristamäe, XIX saj lõpus Rista kõrts), Valgma (1241 Walghamus, XVII saj II poolel Walgmeggi, 1702, 1726 Walgma, u 1900 Вальгма) ja osa Udukülast, mis tekkis vabadikukülana XIX saj (1913 Удукюла). – MK
Bfl: I, 936, 1138;  EAA.1.2.C-IV-125;  EAA.1.2.C-IV-130;  EAA.46.2.122, L 1; ENE-EE: IV, 148; Joh LCD: 641; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 86; Tammik 2005: 189

Jõhvi1 ‹`Jõhvi ~ -sse›, kohalikus pruugis ajalooliselt Jõvi Jõh – kihelkond ajaloolisel Virumaal, sks Jewe.
● Jõhvi ala kuulus XIII saj Alutagusesse. Kirikukihelkond sündis arvatavasti XIII saj keskel (esmamaining 1354), alguses haaras see maid kuni Peipsini. Iisaku khk eraldati Jõhvist vahemikus 1654–1744 ja lõplikult al 1867. Jõhvi kiriku vanem osa pärineb XIV saj-st, algselt oli see kindluskirik. Kihelkond on nime saanud Jõhvi küla järgi (1241 Gevi). Vrd Jõhvi3. – MK
BHO: 147; ENE-EE: IV, 156; EVK; Joh LCD: 338

Jõõpre [`jõõpre] ‹`Jõõpre ~ -sse› Aud – küla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Audru vallas, mõis, sks Jäper, 1500. a-tel Jeckeper, 1571 Jöckinper (talu), 1618 Joepärby, 1839 Jäper.  A1
● Jõõpre mõis rajati XVII saj keskel. Nimi on olnud kaheosaline: jõgi : jõe + pera või pere. L. Kettunen näis pidavat pere-osist nooremaks ja eelistas pera, kui see topograafiliselt vastuvõetav on. Jõõpre rööpnimi on olnud Mõisaküla (Mellinil 1797 mõis Jæper ja küla Moisakül), ametlikult oli kuni 1977 Mõisa asundus. Jõõprega on 1977 liidetud ↑Agasilla, Kaseküla (1936), Kirikuküla (1970 Kiriku, 1945 Kirikumõisa) ja Metsaküla (1839 Metzkülla, u 1900 Метса). – MK
BHO: 136; EO: 160; KNAB; Mellin; Rücker; Saaga: SRA Baltiska fogderäkenskaper f. 390, 1618:24

Järvere [`järvere] ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis ‹-`viirde› Urv – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas, mõis (Sõmerpalu mõis), sks Jerwen, 1638 Jerwkulla, 1719 Järwe weere Märt, Jerwere Hindric, 1752 Jerwere Samul, u 1770, 1798 Jerwer.  B1
● Kaht Sõmerpalu mõisa talupoega on 1716 nimetatud Järwe weere ja sellest lühenenud Järvere (Jerwere) lisanimega, seda elukoha järgi Vagula järve kaldal. Sama koht on ilmselt ka Jerwkulla Sõmerpalus Vagula järve kaldal, kust 1638 nimetatakse pärinevat üks Kärgula talupoeg. Talunimed on jälgitavad 1760. a-teni, mõisa rajamise järel ümber asustatuna on neist saanud Kala ja Sarve talu. 1766 jagati Sõmerpalu mõis nelja venna vahel neljaks iseseisvaks mõisaks, üks neist sai Järvere (Jerwer) nime. Ilmselt oli sellel ajal Vagula kaldal juba mõisahoone või suvituskoht olemas. 1867 liideti mõis uuesti Sõmerpaluga, koht säilis suvitusmõisana. Saksakeelne nimi on aja jooksul sarnastunud Järvamaa saksakeelse nimega Jerwen. 1920. a-test asundus, XX saj keskel rajati Järveresse Võru metsamajandi keskus ja kujunes välja rahvarohke asula, ametlikult Järvere asund, al 1977 küla. – ES
BHO: 146, 558; EAA.1270.2.1:3, L 2p; EAA.1270.2.2:117, L 116p; EAA.1270.1.264:106, L 106; Mellin; Rev 1638 I: 151

Jööri ‹`Jööri ~ -le›, kirjakeeles varem ka Jõõri Vll – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas, mõis, sks Jöör, 1610, 1798 Jöör.  C3
● XVI saj on nimi kuulunud Lööne vakuses olnud külale, mis veel samal sajandil oli vähemalt osaliselt ka Ratla vakuses. Jööri mõis eraldati Kastist ajavahemikus 1744–1750. Mõisa kõrval idas oli samanimeline küla. Mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundus liideti 1939. a paiku Jööri külaga. Ühest seletust külanimele ei ole, vrd sõnu jõõr : jõõra ~ jõõri ~ jõõru ’kiim, tahtmine’, jõõr : jõõra ’järsk kallak’, jõõrastus, jõõrak ’viltune koht taliteel, kus regi viitab’. Jööri vana küla kohal olla XVIII saj olnud Aruste mõis (1798 küla Arrust), nimetatud ka Räägi mõisaks (1769 Reke küla). Mõis ühendati Jööriga 1769. Otsustades Räpsu talu järgi võis Jööri küla kandis olla ka XVI–XVIII saj mainitud Räpsu mõis (sks Repsenhof). – MK
BHO: 154, 496; Buxhövden 1851: 94; EM: 125; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); Mellin; SK I: 58

Kaagvere2 [`kaagvere] ‹-`verre ~ -sse› Võn – küla Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Mäksa vallas, mõis, sks Kawershof, 1549 Kawershof, 1584 Dwor Jana Kaura, Engelbrechth Kaura (kaks pisimõisat), 1588 Kawer (küla Ahja mõisas), w Kawer Moizy, 1627 Fueffhausen oder Kafershoff, 1638 Kagewermoyse asi, 1730 Kagweri, 1779 Kawershoff oder Altenthorm, 1782 Kawere, Kaawri mois.  A2
● Kaagvere mõisast on teateid XVI saj-st, ent 1544 mainitud Kaver näib pigem seostuvat Kanepi Kaagverega. Poola ajal kuulus algul Kaweritele, kuid et ala oli Liivi sõja tagajärjel tühi, ühendati mõis Haaslavaga ja pandi tühjale mõisakohale talupoeg. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele asundus (1970. a-tel asund), mis 1977 liideti Kaagvere külaga. M. Veske seob nime algusosa sõnaga kaak : kaagi ’võllas’. L. Kettunen rekonstrueerib varasemaks vormiks *Kaagivere, kuigi märgib, et mõis kuulus Kawerite suguvõsale. J. Simm jääb usutavale seisukohale, et mõis on oma nime saanud keskaegsete omanike Kawerite nimest ja hiljem analoogia põhjal vere-lõpuliseks muutunud. Raskem on seletada nimes g-d, sest varasemates kirjapanekutes peale ühe 1638. a mainingu see puudub ning hakkab sagedamini esinema alles XVIII saj. Simm peab siiski võimalikuks, et ka g-d nimes tuleb põhjendada analoogiaga, sest nii sai kohanime algusosis eestlasest kõneleja jaoks tähenduse. L. ja I. Rootsmäe toovad ära rahvapärimuse. Ühe järgi olevat mõis saanud nime kahelt Kaave talult, mille asemele mõis vanasti rajatud. Teise järgi tuletatakse nime sõnast kaak vanasti mõisa lähedal Oldenturmi (st Vana-Kastre) kindluse juures seisnud võlla järgi. Siin olnud kurjategijate hukkamiskoht ja selle järgi kutsutud mõisat algul Kaaguveereks. Mõis asunud vanasti Altenturmi talu kohal, kuid on juba 1630. ja 1684. a kaartidel praeguses kohas. Mõisa saksakeelne nimi oli vanasti Rootsmäede andmeil Fyfhusen või Füffhausen. ¤ Minu kodu lähedal asub Kaagvere Lastekodu. Enne oli selle koha peal seisnud Kaave talu. Mõisa loss koos mõisahoonetega aga asunud nüüdse Mäksa arstijaoskonna juures. Parun, soovides paremaid elumaju, laskis Kaave talu lõhkuda ja uued mõisa hooned asemele ehitada. Sellest talust sai mõis nimeks Kaagvere. Endist mõisat hakati nimetama Vanamõisaks. (1958) Vrd Kaagvere1. – MJ
BHO: 206–207; EAA.2072.9.431; EM: 98; EO: 304; Hagemeister 1836–1837: 42; Hupel 1774–1782: III, 257; KM: RKM I 4, 383/4 – 1958; LGU: II, 651, 804a, 978; PA I: 138, 262–263; Rev 1624/27 DL: 109; Rootsmäe 2016: 119–120; Simm 1973: 33–34, lisa 34–35; Simm 1975a: 185

Kaavere2 [`kaavere] ‹-`verre ~ -sse› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, kuni 2017 Rakke vallas (Koila mõis), 1479 Kower (küla), 1671 Klein- u. Gross-Kahwer, 1796 Kafer.  A4
● 1977–1997 oli Koila küla osa. Omamata täpset nimekirja küla kunagiste omanike kohta, on raske seostada nime mujal asuvate Kaaveredega. Nime päritolu jääb hämaraks. Tuleb siiski mainida, et Johann Kaveril on olnud vähemalt XVI saj Simunas maid, samuti on Simuna küladega XVI saj olnud seotud Rottgerdt Kawer. Nii võib seegi nimi tuleneda perekonnanimest. Vrd Kaavere1. – MK
Bfl: I, 335, II, 785; Joh LCD: 614; Mellin

Kaavere3 [`kaavere] ‹-`verre ~ -sse› KJn – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Kolga-Jaani vallas (Võisiku mõis), 1583 Kawier, 1797 Kawer (küla ja kõrts).  B1
● Dateerimata kaardil, arvatavasti XIX saj-st, mainitakse Kaavere kõrtsi (Kawer-Krug). Vrd Kaavere1. – MK
EAA.3724.5.2752; EO: 311; Mellin; PA IV: 5

Kahrila-Mustahamba [kahrila-musta‿`hamba] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Vastse-Nursi mõis), 1627 Musthamba Lauer, 1638 Mustam Laur, Mustam Göder, 1765 Dorf Mustahamba, u 1900 Плмз. Мустахамба, kuni 2017 Mustahamba.  C2
● XVII saj on seda piirkonda tuntud *Kahrila (Karel Kylla) nime all. Talu, talurühma ja küla nimi on tekkinud talupoja lisanimest. XVIII–XIX saj tunti küla läänepoolset, Kahrila järve äärset osa Hinni külana. Mustahamba küla asemele tekkis XIX saj keskel Vastse-Nursi mõisa karjamõis, mis 1920. a-tel jälle taludeks jagati. Hargtäiend Kahrila- lisati nimesse 2017, kui samasse valda sattus teinegi Mustahamba küla. Vrd Kahrila järv, Mustahamba. – ES
EAA.1268.1.401:276, L 270p;  EAA.308.2.178, L 1; Rev 1624/27 DL: 92; Rev 1638 I: 198

Kavaru ‹-le› Tõs – küla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Tõstamaa vallas (Pootsi mõis), 1624 Kawar (talu Pootsi mõisa all), 1797 Kawer.  A3
● Nime tähendussisu on ebaselge. Võib-olla on nimi ühendatav Kaava, Kaave, Kaavi nimedega, millele L. Kettunen on võrdluseks toonud eesti keelest kava ’skeem’, kavatsema ja lume kaaved ’õhukeselt langev lumi’, kaave ’kummitus’; järelosa on aru ’kõrge kuiv maa’. Kavaruga on 1977 liidetud Lembra (u 1900 Лембра) ja Sepa küla (u 1900 Сеппа). Omaette paigad on Künnima (vanemas häälduses Küünimaa, 1731 Kynymah Jürry, u 1866 Кюнима) Kavaru ja Lembra vahel ning Seljaküla (u 1866 Селья) Sepast põhjas – MK
BHO: 204; EAN; EO: 46, 268, 269; KNAB; Mellin; Rev 1624 PL: 24; RGADA.274.1.193:537, L 531p

Kõera [`kõera] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Kõõra Han – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Hanila vallas (Saastna mõis), 1319 Kowrevere, 1591 Körwer By, 1620 Kiorffver by, 1689 Köere By, 1782 Kööre, 1798 Kaere.  C3
● 1977–1997 oli liidetud Kukeranna külaga. Võimalik, et Kõera nimega on seotud 1539. a kirjapanekud Ian Kere ja Andres Kere. Kui nii, siis oli Kõera külast jäänud vahepeal kaks üksjalakohta, mis olid märgitud Ullaste küla järgi. Algselt vere-lõpulise külanime algusosa jääb ebaselgeks, võrdluseks võib tuua võimalikud vasted kõer ’kõver’, kõrb : kõrve ’suur mets’, ’liivane põllumaa, karjamaa’ ja kõre ’hõre, suurte puudega mets; pikk sirge kuusk või mänd’, samuti vana isikunime Kerro (1534 Hans Kerropoyck). Kõera lääneosa on varem olnud tuntud Topi nime all (1798 Tappi, u 1900 Топикюля). Kõera piires oli ka *Kalavere (↑Ullaste¹). – MK
Almquist 1917–1922: 301; BHO: 163; EAA.1.2.932:86, L 80p; EAA.1.2.941:1002, L 988p; EAN; EMS: IV (17):273–274; Kallasmaa 2012b: 62, 63; KNAB; LUB: II, 667; Mellin; Stackelberg 1928: 131; Stoebke 1964: 37; Wd

Kõvera ‹-le›, kohalikus pruugis Kõvõra ‹-lõ› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1627 Korfa (järv), 1684 Kafwer Jerfwi Mårthen, 1782 Köwwera Maddis, 1839 Köwera.  A3
● 1977–1998 oli Rõssa küla osa. Talurühm ja küla on saanud nime järve järgi, mis tänapäeval kannab Kõvera järve nime. Nimeahelas on toimunud areng Kõverjärv › Kõvera (asustusnimi) › Kõvera järv. See muutus võib olla üsna vana, kui näiteks võrrelda 1684. a kaardi järvenime kuju Kafvere Jervi ja miks mitte ka 1627. a mainingut (Korfa). Külale nime andnud järv on tõesti silmatorkavalt kõvera kujuga. Võrumaal kõige tavalisem nimi sellisele järvele on Kõvvõrjärv, mida on viis. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1865.2.141/2:61, L 60; Rev 1624/27 DL: 74; Rücker

Leevre [`leevre] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Leevri ~ `Liibre Kul – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Lewer, 1421 Ledener, 1689 Lefferby, 1726, 1798 Lewer.  A4
● Mõis eraldati Kasarist XVII saj II poolel. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundus hiljem kadus, 1970. a-tel ja praegu on ta Sooniste osa. Leevre külaks hakati hiljemalt XX saj alguses nimetama mõisast põhjas paiknevat küla. Leevre nimi oli kaheosaline, algusosa lee, leet või leede, järelosa äär, kui esimeses kirjapanekus ei ole kirjutusviga (u asemel n). XVI saj oli nimi juba vere-lõpuline (1535 Perto Ledever, Kerick de Ledevere; Hermen Leydevere). Leevre vana küla on kutsutud Kasenurme külaks (1583–1589 Kasenom, 1607 Kasenarmaby, 1798 Kassenorm). 1930. a-tel mõisteti selle nime all Leevre lõunaosa, endine Kasenurme (Kudri) mõis asus aga Leevre tuumikust põhja pool varasemas Käända külas. Leevrega on 1977 liidetud ↑Karusmaa küla. Vrd Käända, Leedri. – MK
Bfl: I, 137; EAA.1.2.941:1643, L 1633p; EM: 83; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 88; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, K:8; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:33, L 44p; Stackelberg 1928: 190, 191

Lõbe ‹-sse ~ -le› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Uuemõisa mõis, Vilkla mõis), 1591 Löwe, 1620 Leffveby, 1689 Lowe (küla), 1798 Löwwe (karjamõis), 1844 Löbbe (küla), 1871 Loebbe, u 1900 Лебе, 1923 Lõbe.  A1
● 1977–1997 oli Lõbe ametlikult Ridala osa. Mellini kaardil on nimi v-line. Küla asub sooala lõunasopi kaldal, kunagi võis seal olla järv. Vrd lõvi (lõbi) : lõve ’lõhe, pragu, mõra, mõlk, lohk, süvend, auk’. Välistatud ei ole ka lõpp : lõpe ’laht, lõpp’. Vrd Lõbembe. – MK
Almquist 1917–1922: 298; EAA.1.2.941:1316, L 1304; EAN; EMSK; KNAB; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:113, L 111; ÜAN

Noavere [`noavere] ‹-`verre ~ -sse› Sim – paik (küla) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Laekvere vallas (Muuga mõis), 1591 Nawer (küla), 1726 Nafer, 1796 Nawerre, u 1900 Ногаферъ.  B2
● Liideti 1977 Muugaga. Esmamainingu järgi oli nime aluseks isikunimi Naver või Never. Nime on võimalik analüüsida ka vere-lõpulisena varasema kuju Nawerre järgi. Ainsuse omastava kuju naga : naa ’prunt, tikk; auk toru; jõmpsikas’ on nimes hiljem diftongistunud, mis on tee lahti teinud rahvaetümoloogiale (nuga : noa). Küla on varem nimetatud ka Suurkülaks (1935). Vrd Nääri. – MK
Eesti TK 50; KN; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 230; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/6:102, L 98p

Nääri [`nääri] ‹-le› Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Valgu mõis), 1591 Newer (küla), 1696 Newer By, 1725–1726 Newer (küla, milles talupoeg Newre Hann), 1798 Nähri.  C1
● 1977–1997 oli Paisumaa osa. Esimeste kirjapanekute järgi otsustades on nimi rahvaetümoloogiliselt ümber mõtestatud ja ühendatud sõnaga näär(id). Algselt võis olla tegemist hoopis isikunimega, vrd tõenäolist eesnime Neuer (1618–1619 Saaremaal Salo Neuer). – MK
 EAA.1.2.C-IV-251; EAN; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 56; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:225, 43p; Tiik 1977: 287

Toovere [`toovere] ‹-`verre ~ -sse› Pal – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Palamuse vallas (Kuremaa mõis), 1534 Touerkulle, 1582 Thower, 1585 Tower, 1839 Towerekülla.  B2
● L. Kettunen märgib nime päritolu kohta, et asesõna too on vaevalt aluseks olnud, muud, nt tohu-, on täiesti oletuslikud, sest varasemad nimekujud ei paku mingit tuge. 1977 liideti Tooverega Kõduküla (1582 Katto), mille nimi võiks pärineda sõnast kõdu ’kõdunenud puu; heinapuru; praht’, kuigi välistatud ei ole ka muud seletused. – PP
EO: 298; Essen, Johansen 1939: 55; PA I: 104; PTK I: 97–98, 243–244; Rücker
Märkus. Lisatud varasem maining 1534. 2021-12-30T16:56:47.

Vanalõve [vana‿lõve] ‹-le›, kohalikus pruugis Vana‿löve Vll – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas, mõis, sks Alt-Löwel, 1438 Lovele, 1453 Lovel, Lovell, 1550 Louel, 1782 Wanna Löwe mois.  A4
● Vanalõve mõisa, algselt Lõve mõisa kohta on teateid a-st 1438. Hiljemalt Taani ajal eraldati sellest Uuelõve mõis (↑Väljaküla⁴). 1920. a-tel tekkis mõisa maadele Silla küla. 1945. a-ks liideti see kõrval paiknenud väikse vabadikukülaga, mille nimi oli alguses Türgi, a-st 1936 Kase. Liitküla sai nimeks Kase-Silla, al 1977 Vanalõve küla. E. Koit on nime pidanud põliseks eesti nimeks ja toonud vasteks lõvi : lõve ’rebend, kärisenud koht, pragu’ ja soome lovi : loven ’pragu, vahe, uure, laht’. Ta märgib, et see sobib ka maastikuliste iseärasustega, sest mõisa ümbruses on olnud rohkesti veega täidetud lohke. Vrd Lääne-Eestis lõvi : lõve ’madal lohk kindlal pinnal’. Nimi on olnud algselt la-liiteline, lõpusilbi kadu toimus oletatavalt alles pärast kahe *Lõvela mõisa teket. – MK
EAN; EKMS: II, 658; EM: 125; ERA.14.2.716 (Valjala vallavalitsuse 1. VIII 1939 kiri nr 550); Hupel 1774–1782: III, 384; KNAB; Koit 1962: 231

Üvvärjärv [üvvär‿`järv] Rõu – järv Võru maakonnas Rõuge vallas, 1684 Yfver Siö, ifwer Siö.  A2
● Vana järvenime tähendus jääb hämaraks. Kõlalise sarnasuse alusel võiks nime võrrelda sõnaga ümar, selle motiiviga järvenimesid leidub Eestis mitmeid, aga Üvvärjärv nimeobjektina kuulub pigem tüüpiliselt piklike järvede hulka. – ES
EAA.308.2.178;  EAA.308.2.177, L 1