[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kloostrimetsa [`kloostri‿metsa] ‹-`metsa› Jõe – Tallinna asum Pirita linnaosas (Väo mõis), 1924 Kloostrimetsa.  C1
● Asumisse kuuluvad Kloostrimets, Metsakalmistu, osa Tallinna Botaanikaaiast ning Pirita jõeoru maastikukaitsealast. XXI saj on hakanud tekkima ka uusasum. Suur Kloostrimets Pirita jõe paremal kaldal kuulus keskajal Pirita kloostrile, mets on omakorda andnud nime paikkonnale, praegusele linnajaole. Paikkonna on teinud tuntuks president Konstantin Pätsi samanimeline talu, mille krunt kuulus Pätsidele a-st 1917. – MJ
ENE-EE: IV, 600; ERA.62.3.581; Nerman 2008b: 114–115; Puhk 1996: 125

Koigera ‹-sse›, kohalikus pruugis Koigõra ‹-lõ, -n›, kohalikus pruugis harva `Koigõra Kan – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas (Erastvere mõis), 1582 Koigin, 1585 Koigor, 1627 Koygra Kuella, 1783 Koigera Külla.  B3
● Vana küla Võhandu (Pühajõe) kaldal. Varasemal ajal on Koigera osaks loetud ka Kärgula-poolse kalda talusid (↑Punakülä). Nime päritolu on ebaselge, vahest on võrreldav Järvamaa Koeru nimega. Võimalik on seos naabruses oleva Koigu (Urv) nimega. Keeleliselt sobiks oletada nime lühenemist nt vormist *Koigurahva, kuid Koigerat ei saa pidada Koigust lähtunud asustuskohaks, soodne asukoht jõeoru päikesepoolsel kaldal eeldaks vastupidist. Esmamainingu (1582) kirjapilti võiks pidada pigem kirjutaja veaks. Koigera külast välja kasvanud Lutsu talurühma on eraldi paiknemise pärast nimetatud ka Lutsu külaks. Koigera põhjaotsas on Püssümäe talud. Vrd Koeru, Koigu1. – ES
EAA.1267.1.286:31, L 56; PA I: 87, 178; Rev 1624/27 DL: 102