[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Lusti1-le›, rahvakeeles Lusti`mõisa-lõ, -nKrlküla Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Karula vallas, karjamõis (Vana-Antsla mõis), u 1688 Lusti Meus, 1782 Lusty Johann, 1798 Lustimois.  A4
Hajatalu on olemas juba XVII saj lõpust pärineval kaardil, Lusti Meus on piirinaaber Jaugamõisa heinamaatükile. Veel 1782 oli siin olemas Lusti nime kandev talu. Vana-Antsla juurde kuuluv karjamõis loodi XVIII saj lõpul ja jagati asundustaludeks 1920. a-tel. Lusti asundus muutus külaks millalgi pärast 1940. a-id. Külanime aluseks olev talupere lisanimi Lusti pärineb suure tõenäosusega Kobela külast, praegusest Antsla valla Lusti külast, kus seda lisanime esineb juba XVII saj algupoolel. Lustiga on 1977 liidetud Kikati küla (1970). Vrd Lusti2. – ES
 EAA.308.2.188, L 1; EAA.1865.2.130/1:42, L 42; Mellin; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/35:560, L 566p

Lusti2-le›, kohalikus pruugis-lõ›, rahvakeeles ka Piller`pall-`palliUrvküla Võru maakonnas Antsla vallas (Vana-Antsla mõis), 1601 Lustie Ernst, Hoech Lusty Hans, 1627 Lusti Jann, 1762 Lusti Ad.  C1
Siinse Lusti küla nime eelkäijaks on Lusti talu ja Lusti kool. Vana nimega Kobela külas asunud talu näitab keskse talurühmana juba 1839. a Rückeri kaart. Kobelasse 1854 rajatud kooli nimetati esialgu Hannuste kooliks (talu järgi), al 1878 Lusti kooliks. Kooli uus nimi olevat kinnistunud mitte Lusti talude, vaid koolmeistri perekonnanime Lust järgi. Kobela küla keskosa talusid ei müüdud päriseks, need mõisastati ja hävitati XX saj alguseks. Mõisavälja keskele jäi alles Lusti kool. 1920. aastatel rajati asundustalud, taastatud küla kandis edasi Kobela nime. 1970. a rahvaloenduse kaardil tähistatakse Lusti küla nimega veidral kombel hoopis Sillaotsa talu ümbrust. 1977 liideti see „Vale-Lusti“ Antsu külaga. Senise Kobela keskmes paikneva Lusti koolimaja järgi sai Kobela küla uueks nimeks Lusti, Kobela nimi anti aga Boose mõisast tekkinud alevikule. Lusti kool viidi 1981 üle parkmetsa Antsla linna külje all, kuhu oli ehitatud lasteaed Pillerpall. Lasteaiaga külaosa nimetatakse tänapäevalgi Pillerpalliks, Lusti küla nime kasutatakse rohkem vana Lusti koolimaja ümbruses. Külanimi on tekkinud talupoja lisanimest. See võib olla saadud sõnast lust, aga võib sisaldada ka raskesti kindlakstehtavat isikunime, seda eriti juhul, kui u on olnud pikk. Vrd Luustoja (Har), mille kirjapilt ürikutes on samuti Lust-alguline. Vrd Kobela, Lusti1. – ES
EAA.1270.1.264:30, L 29p;  EAA.3724.4.1867, L 3; Kinsi 1997; LGU: I, 207–208; Rev 1601: 57–58; Rev 1624/27 DL: 106; Rücker; Vene TK 42

Tusti1-leMuhküla Saare maakonnas Muhu vallas (Kuivastu mõis), 1592 Duittshe Jack, Duitshe Jurgen, Tuyste Martt, 1617–1618 Tusti Steffen, 1798 Tusti (talu).  B4
Kujunes talust külaks hiljemalt XIX saj keskpaigaks. 1977–1997 oli Võlla küla osa. Tusti küla on ka Viljandi khk-s, vanad Tusti talud leiduvad Kaarma Kaisverest ja Meedlast, Kullamaal, Lääne-Nigulas ja Karksis. Nime võiks võrrelda sõnaga Dutschke, Deutsch ’sakslane’. Osa Tusti nimedest võib olla tekkinud isikunimest, vrd Thorsten, lühivorm Toste. Vrd Tusti2. – MK
EAN; Heintze-Cascorbi 1933: 169; KNAB; SK I: 445

Tusti2`Tusti ~ -sseVilküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Viljandi mõis), 1782 Tusti Hans, Tusti Jürri, Tusti Michel (talupojad Viljandi mõisa all), 1797 Tusti (karjamõis); sks Tustenhof (karjamõis).  A1
Nimi on pandud Tusti karjamõisa järgi, mis omakorda sai nime Tusti taludelt. Talupoja lisanimena esines Tust Viljandi lossile kuuluval ajal juba XVI ja XVII saj. Tustiga on 1977 liidetud Metsaküla (külana 1922). Vrd Tusti1. – MK
BHO: 611; EAA.1865.5.71:34, L 32p, 33; Mellin

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur