[KNR] Eesti kohanimeraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
Jõhvi1 ‹`Jõhvi ~ -sse›, kohalikus pruugis ajalooliselt Jõvi Jõh – kihelkond ajaloolisel Virumaal, sks Jewe.
● Jõhvi ala kuulus XIII saj Alutagusesse. Kirikukihelkond sündis arvatavasti XIII saj keskel (esmamaining 1354), alguses haaras see maid kuni Peipsini. Iisaku khk eraldati Jõhvist vahemikus 1654–1744 ja lõplikult al 1867. Jõhvi kiriku vanem osa pärineb XIV saj-st, algselt oli see kindluskirik. Kihelkond on nime saanud Jõhvi küla järgi (1241 Gevi). Vrd Jõhvi3. – MK
BHO: 147; ENE-EE: IV, 156; EVK; Joh LCD: 338
Jõhvi viipenimi. Kohamärk tuleneb piirkonna maastikust, viibe joonistab aheraine- või tuhamäe kontuuri.
B3● Jõhvi on nime saanud külalt (1241 Gevi). Jõhvi mõisat on mainitud 1491. Vana Jõhvi küla mõisastati XVIII saj. Alevik hakkas kujunema XIX saj Jõhvi kiriku ja postijaama lähedusse, kasvades pärast raudteejaama rajamist. 1917 sai Jõhvi aleviks, 1938 linnaks. 1960 ühendati Jõhvi Kohtla-Järve linnaga. Al 1991 omaette linn, 2005 liideti Jõhvi vallaga vallasisese linnana. Nime on L. Kettunen pidanud tulenenuks sõnast jõvi ‹ *jõuhi ’jõhv’, mille esinemist isikunimena peab ta teoreetiliselt võimalikuks. Nime häälikuline seos sõnaga jõhv on põhjustanud mitmeid seletuskatseid (jõhvikas, jõhvuss), millest kõik on kunstlikult mõjuvad keerulised konstruktsioonid. – MK
ENE-EE: IV, 155; EO: 271; Joh LCD: 338; KNAB; Reimaa 2007: 92–102
