[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Hino järv, rahvakeeles ajalooliselt Pugola järv Vasjärv Võru maakonnas Rõuge vallas (Misso mõis), 1627 Puckula, 1638 Suhr Puckull, 1684 Pugulla Jerwy, 1839 Pugula S, u 1920 Pugula j.  B4
Järv on oma praeguse nime saanud Hino küla järgi kagukaldal. Varasem nimi pärineb põlisest kadunud külanimest Pugola, mille järgi XX saj nimetati veel Pugola nulka ja ametlikult kohalikku kooli. Et kool paiknes Missos Pulli järve kaldal, leidub ka teateid Pulli järve nimetamisest Pugola järveks, mis saavad olla väga hilised. la-lõpuline Pugola nimi võiks pärineda muistsest isikunimest. Arvatavasti sama järve on mainitud 1563 nimega озеро Кандолъ. See seostub teise Misso kanti ühendava vana kohanimega *Kandala. Vrd Hino2, Siksälä. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; Eesti TK 42; KN; Rev 1624/27 DL: 74; Rev 1638 I: 159; Rücker; Selart 2016: 77

Pabra järv Sejärv Võru maakonnas Setomaa vallas ja Petseri rajoonis Laura vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), vn озеро Бобровское, 1558 за Бобровскимъ, 1585–1587 озерко Лидовское, u 1790 Озеро Лядво, u 1866 Оз. Бобровское, Оз. Лидовское, 1882 Боброво оз., Лудовское озеро, u 1920 Bobrovo (Lidva) j., 1934 Pabra järv, Kossa järv, 1939 Bobrova järv.  C3
Järv Luhamaa lõunapiiril; siia suubub loodest Verrevuja ehk Punaoja ning kaguotsast voolab välja ↑Liidva jõgi, mis omakorda suubub ↑Kudepi jõkke. Järve kagukaldal, Liidva jõe lähtel, asub Pabra (1882 Боброво) küla, mis on nime saanud järve järgi; naabruses Liidva jõel on teinegi Pabra (1882 Бобры) küla. Veekogu on oma venekeelse nime saanud arvatavasti sõnast бобр, бобер ’kobras’. L. Vaba järgi on usutavam lähe latgali babrs, mida toetavad Läti kohanimed, nt Babri (Latgales). Võrreldavad kohanimed on Vepsamaal Bobrozero (Боброзеро, vepsa Maigar´), Oudovas aga Bobrovo (Боброво) järv. Paralleelnimi (Lidva) tuleb jõe nimest, teine (Kossa) aga naabruses asuva küla (ja talu) nimest. Vrd Kossa, Liidva jõgi. – AK
Eesti TK 42; Eesti TK 50; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 305; Riikoja 1934; SeK: 98; Truusmann 1897a: 38; Truusmann 1897b: 4; Vasilev 1882: 23; Vene TK 126

Ubajärv [uba`järv] Harjärv Võru maakonnas Rõuge vallas Koemetsa külas (Saru mõis), 1386 (See zu) Uppehawde, 1627 Hubba Jerw, 1638 Vbbj Jerwe, 1744 Huba hawa, 1798 Ubba S., 1839 Ubbahawa S., 1907 Abbahawa Jerw, u 1900 Oз. Убa-яpвъ, u 1920 Uba j.  A3
Ubajärv jääb Saru ja Vana-Antsla mõisa piirile ja on olnud soisest pinnasest hoolimata tähtis kalajärv, sellest ka küllalt varane mainimine. Nimi on varem olnud pikem, *Ubahavvajärv või *Ubahaavajärv. Keskmise nimeosa väljalangemine on kolmeosalistes nimedes sage. Nimes on lõunaeesti sõnad huba ’pude, rabe, mäda’ ja haud : havva (mida on varieeritud haava) ’auk, lohk’. Nime põhjal on tegu tüma augu taolise järvega. Järvele on raske ligi pääseda, sest kaldad on soised.MF
EAA.567.3.168:9, L 7;  EAA.2072.9.626, L 1; Eesti TK 42; LGU: I, 119; Mellin; Rev 1624/27 DL: 99; Rev 1638 I: 217; Rücker; Vene TK 42; VMS: II, 594

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur