[KNR] Eesti kohanimeraamat

Hanikase ‹-sse›, kohalikus pruugis `Haan´kasõ ‹-`kastõ ~ -kasilõ› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1627 Hayniglas Peter, 1630 Chanikals Petter, 1638 Hannikals Peter, 1684 Hannigals By, Hannigalßen Kyla, 1688 Hannigaste Byy, 1798 Hainkasse.  C1
● Põlise küla vanem nimi on olnud *Väiko-Vaigustõ või *Väiko-Vaigussidõ (1561 Меньшія-Вайгужицы, 1627 Klein Wagositz, 1630 Kleen Wayguß kylla). Vana küla on asunud Mäe-Haan´kasõ küla kohal. Vahetegemine põhja poole oja äärde kujunenud Ala-Haan´kasõ külaga on tekkinud XVIII–XIX saj, kui kumbki küla sai omad eraldiseisvad külamaad. Kaks küla, kirjades Ala-Hanikase ja Mäe-Hanikase, liideti uuesti 1977. Hanikase nimi on tulnud isikunimest, 1630 oli Chanikals Petter ainus maksualune talupoeg oma külas. Lisanimi tuleb eesnimest Hann, Haan või Haneke, mis oli Johannese mugandus keskalamsaksa keeles ja sealt eesti keelde laenatud. Pika a-ga Haan´kasõ jäljendab saksa keelele omast esisilbi täishääliku pikenemist sõnarõhu mõjul. Haanikanõ : Haanikasõ on lisanimena omadussõnakujuline tuletis nimest *Haanik. Vrd Soome perekonnanime Hannikainen, mis pärineb samuti Johannesest. Vrd ka haanik ’õlu, taar’, tuletis saksa sõnast Hahn ’kraan’, mis on isikunimega samakõlaline. Esimesest kirjapanekust Hayniglas võib välja lugeda elementi Niglas (‹ Nikolaus), kuid selline tõlgendus toob kaasa rohkem probleeme. Kirjapanekud ls-ühendiga on arvukamad ja nendest võib välja lugeda Haani + Kalsa nimeelemente. Kalsa on Ida-Võrumaal levinud talupoja lisanimi, mis põhineb arvatavasti pükse tähendaval alamsaksa või vene laensõnal. Sellise liittüvelise nime algupära on Hanikase puhul samuti võimalik, kuid siis tekib küsimus, miks pole suulises keeles säilinud vorm *Haan´‿kalsa ~ *Haan´‿kasa. Hanikasega on 1977 liidetud Süväoja (Süvaoja) ja Varigu (Variku) küla. ¤ Vastseliina kihelkonnan Orava vallan om Hainikasse küla. See olevat oma nime järgmisest saanu: Orava mõisa teomehe olliva nimitedü küla all haina tegemän, üts poiss neide seast olli kubija käsule vastu pandnu ja tedä lubati selle eest pessä. Vaene poiss tundse suurt hirmu, selleperäst toppe temä ummi pükse sisse hainu, et pesmine mitte nii vallus es oles. Kui nüüd kubijas ja valitseja poissi vimmeldämä naksiva, sis löüsevä nemä, et poisil haina ümbre kehä olliva mähitü ja ütlivä: „Ah sina koer, vai haina kaatsan, haina kaatsan!“ ja poisile anti viil rohkemb. Sellest jäi küläle täämbä päiväni Hainikasse nimi. (1894) Vrd Haanja. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EES: 123; EMS: aanik; KM: H I 6, 87 (1) – 1894; Mellin; PTK I: 52; Rajandi 1966: 89; Rev 1624/27 DL: 78; Rev 1638 I: 169; Roslavlev 1976: 11, lisa 2, 4; Sukunimet 1992: 79–80; Truusmann 1897a: 39

Hirmuküla [hirmu‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1638 Hirmo Hering (talupoeg Karksi mõisa Saviaru küla all), 1795 Jrmo Han̄us, Jrmo Hans (talupojad Karksi mõisas).  B1
● Talurühmana veel 1941. a kaardil, 1970 Hirmu küla, al 1977 Hirmuküla. Nimi on tekkinud talunimest, mille lähtekohaks võis olla lisanimi sõnast hirm või isikunimi Herm. Hirmukülaga on 1977 liidetud ↑Kolda ja Kulli (1731 Kulli Mick, külana 1930. a-tel). – MK
EAA.1865.3.196/1:40, L 39p, 40; KNAB; Rev 1638 II: 65; RGADA.274.1.192/1:364, L 353p

Kauksi2 [`kauksi] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Mooste vallas (Mooste mõis), 1582 Kawkfer, 1588 Kauksi albo Kaukefer, 1592 Kaukszy albo Kaukofer, 1601 Kowcksi, 1627 Kaugasitz oder Kauwist, 1638 Koggositz, 1686 Kaugosidtz Kylla, 1757 Kauckst, 1805 Kaukasitz, 1839 Kaugs; sks Kauks (mõis).  B1
● Esmalt oli tegemist Ahja piirkonna külaga. 1627. a revisjoni teatel rajati Kauksisse Poola ajal mõis. Kauksi mõis liideti 1717 Moostega, kuid iseseisvat mõisamajapidamist ei näita enam juba 1686. a kaart. Väike karjamõis säilis Kauksi küla sees XX saj-ni. Külanimes on vahelduses olnud vere-, si- ja ste-lõpp. Viimast annab edasi näide Kauwist. -sitz on olnud selle tüüpiline edasiarendus saksa keeles. -ste ja vormist -side lühenenud -si on tähistanud mitmuse omastavat käänet, vastavanimelise isiku inimesi või nende küla. Kollektiivliitega nimi on muistne läänemeresoome isikunimi *Kauko või *Kauka. Vrd Soome kohanimed Kaukola, Kaukonen. Kauko isikunimede pesa peetakse harilikult läänemeresoome keelest lähtunuks tähendusega ’pikk’, kuigi nimele on esitatud ka germaani laenuetümoloogia. Kauksi külaosad on Kärsnäots, Kükänukk ja Popsikülä. Kauksiga on 1977 liidetud Hirmu küla (sh Märdiots) ja Kivikülä (Kiviküla). Vrd Kaugu, Kauksi1. – ES
BHO: 201; EAA.3147.1.172:197, L 180p; EAA.567.2.710:2, L 2p;  EAA.308.2.104, L 1; PA I: 90, 261; PA II: 429; Rev 1601: 14; Rev 1624/27 DL: 54; Rev 1638 I: 128; Rücker; SPK: 145; Sukunimet 1992: 184; Uustalu 1972: 50
Märkus. Täiendatud varasemate mainingutega 1582–1601. 2020-02-21T17:27:21.

Suttermu [`suttermu] ‹-sse›, kirjakeeles ka Suterma Lüg – paik (küla) Ida-Viru maakonnas Toila vallas, kuni 2017 Kohtla vallas (Aa mõis), XV saj algul Suttenhyrmo, 1650 Sutterma, 1796 Sutterma (karjamõis ja kõrts).  A2
● Küla on 1977. a-st ametlikult Saka osa. Varem karjamõis, 1920. a-test asundus, hiljem küla. Nimi oli kaheosaline, algusosa on lähtunud tõenäoliselt sõna susi ’hunt’, ’nõeluss’ mitmusevormist, järelosa oli hirm : hirmu. Sõnaühend võis olla isikunimi. Vrd Sutlema, Sutlepa. – MK
BHO: 570; EAN; Mellin

Voki1 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Saaluse mõis), 1765 Wokki Johann, 1796 Dorf Wokki.  A2
● Voki ilmus Saaluse mõisa tühja hajatalu ehk puustuse nimena allikatesse XVII saj algupoolel, talu paiknes esialgu praeguse Holsta küla tuumiku kohal (1638 Wocky Pustus, 1684 Wocke Peep, 1688 Woike Peep). Voki talurühma hilisemas asukohas elas 1684. a veel Siidra Jüri (Sydra Jürri). Pole kindel, kas Voki nimi sisaldab algupäraselt sõna vokk tööriista tähenduses. Pigem oli selle laensõnalise nime andjal esemena silme ees kedervars, mis on ka keskalamsaksa sõna wocken algne tähendus. Võru sõna kistavars aga tähendab nii kedervart kui ka veskikivi võlli. Ühisjoon Voki algse asukoha Holsta ja Otepää khk Voki (Sihva küla osa) vahel on veskikoha olemasolu, ka muud Lõuna-Eesti Voki kohanimed esinevad väikeste vooluvete lähedal. Seos germaanipäraste isikunimedega on vähem tõenäoline kui Voka nimede puhul. Vokiga on pärast Teist maailmasõda üheks loetud Hirmu, Ihärde (Iharde) ja Kruuda küla, 1977 on liidetud ↑Abikülä (Kivikülä), Ando (Andu), ↑Kolodsi ja Viro küla. Praegu Voki küla alla liidetud väikekülade maa-ala on varem tuntud teise põlise külanime all, mille eri kirjapiltidest nähtub lõunaeestiline nimi *Hütsi või *Hüste ’süte’ (1544 Hutz, 1588 Heczi, 1638 V̈ste kulla, 1688 Häste kylla, 1765 Dorf Höste, Dorf Hüste). Veel on kogu tänase Voki kandi külanimena 1684. a kaardil kasutatud Kolodsi nime (Kallatz Külla). Vrd Kolodsi. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:112, 116, L 107p, 111p; EAA.1268.1.403:292, L 253p; Kluge 2002: Wocken; LGU: II, 852; PA I: 32; Rev 1638 I: 176; Roslavlev 1976: lisa 14; Truusmann 1897a: 40