[KNR] Словарь эстонских топонимов


Запрос: в

Leitud 1 artikkel

Haapsalu viipenimi. Häälik h hääldamist kontrolliv käeasend.
Haapsalu [`haapsalu] ‹-`sallu ~ -sse›, kohalikus pruugis ajalooliselt `Oablu ~ `Aapslu Ridlinn Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena, 1279 Hapsal, 1302 Hapisal.  C4
On arvatud, et 1265.–1266. a-st kuni XIV saj keskpaigani oli Haapsalu Saare-Lääne piiskopi residents. Kindlamalt on teada, et pärast Vana-Pärnu hävitamist 1263 oli aastal 1279 peakirik Haapsalus. Vahepealne tugineb oletusile. Linnaõigused sai Haapsalu 1279. Nime lähtekohaks on puunimetus haab : haava + salu, viimane tähendas algselt saart. Linna nime variandid teistes keeltes (rts ja sks Hapsal, läti Hāpsala) on eestikeelse nime mugandid. Haapsalu tähtsamad osad on Holmi, Kastinina (sks Kaiserort), Kesklinn, Männiku, ↑Paralepa, ↑Randsalu ja Vanalinn.MK
BHO: 102; KNAB

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur