[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Aa-sseLügküla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, mõis, sks Haakhof (mõis), Haküll (küla), 1241 Hazæ (küla), 1583 Haka.  A2
Küla on kuulunud vähemalt a-st 1287 kuni 1426 Kärkna kloostri alla, siis oli Saksa ordu valdus ja hilisemal ajal oli Aa mõisa järgi. Aa mõis (1497 Hake) rajati vahemikus 1426–1497 arvatavasti Aa naaberküla, hilisema ↑Moldova ehk Muldova (1241 Muldillippæ) maadele. 1920. a-test Aa asundus, 1977. a-st küla. P. Johansen, kes on Taani hindamisraamatu (LCD) Hazæ samastanud Aaga, on nime võrrelnud soome kohanimega Hakala. M. J. Eisen on märkinud, et LCD nime on loetud ka Hacae ja nime algseks kujuks peab ta Haka. Eiseniga samal seisukohal on A. Künnap, kes on algse nimekujuna näinud (H)a(a)ka, LCD kuju olnuks ladina omastav. Nime lähtekohaks võiks olla (h)aga : (h)aa ’hagu, oks, kaerapööris, sõkal’, mis tuleb kohanimedes esile mujalgi Eestis. Aa idaosas oli varem Nehatu küla (1650 Nyhatt), mis esines eraldi külana veel XX saj alguses. Aa küla piires, mõisast u 2 km kagus, asub Alulinn, soosaar ja muistne linnusekoht, mida seostatakse ↑Alutaguse nimega. ¤ Aa küla olevat neli korda ümber paigutatud. Esimene asukoht oli Aa mõisast vähe kirde pool, mererannas, teine asupaik Voorepere küla kõrval Aa mäel, kolmas Nehatu külana umbes pool versta Aa mõisast ida pool (alale on jäänud veski). Nehatu küla talud lahutati umbes 60 aastat tagasi koost ja põletati Aa mõisa lubjaahjus ära. 35 aastat tagasi tabas moonameeste ja vabadikkude elukohti sama saatus, ainult elamud viidi neljandasse paika, Varjale üle. Siin on halekuulsa Aa küla riismed rahu leidnud. (1924) Vrd Nehatu. – MK
BHO: 92, 97, 378; Eisen 1920: 91; EMS: I (1),117, 118; Joh LCD: 352–353, 506; Künnap 2002: 95; Liiv 1924: 352

Aamse [`aamse] ‹`Aamse ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Aamsi Ridküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Võnnu mõis), 1586 Haombechs, 1686 Hambache, Aambachs, 1782 Ahms, 1913 Amsi.  A4
1977–1997 oli ametlikult Üsse küla osa. Nime algusosa vasteks on hagu : hao või haga : haa ’hagu, oks’, järelosa on alanud p-ga, oletatavasti oli see pääks ’soosaar, tihe mets, padrik’, mille omastavast võis lüheneda tänapäeval säilinud nimeosis -se. Nimesisene m on tekkinud omastava lõpust n järgnenud p mõjul. Vrd Haamse. – MK
BHO: 16; EAA.1.2.941:734, L 723p; EAA.1864.2.VI-9:193, L 184; EAN; KNAB; Rev 1586: 67; Wd

Haamse [`haamse] ‹`Haamse ~ -sse›, kohalikus pruugis `Aamse ~ `Aamsi Kaaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas, mõis (Elme mõis), sks Hanpus, Hanbeck, 1645 Hambek, 1782 Hanbekse mois.  A4
Haamse mõis eraldati Elmest ajavahemikus 1731–1738; maa jagati talupoegadele veel enne tsaaririigi lõppu. Liitnimeline külanimi koosneb sõnadest haga : haa ’hagu, oks’ ja pääks : pääkse ’soosaar, tihe mets, padrik’. Vrd Aamse. – MK
BHO: 101; EM: 120; SK I: 10

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur