[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Enge [`enge] ‹`Enge ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Änge PJgküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Halinga vallas, mõis (Enge-Uduvere mõis), 1515 Hartnorme kulle, 1534 Orthenorm, 1624 Ortenorm, 1680–1684 Enge Hoff (mõis), 1782 Enge mit Hannenorm.  C3
Nimega on samastatud 1575. a kirjapanek Ennico Wahenorm. J. Koidu andmeil on piirkonnanimi Engelsche (1619) nime andnud hilisemale mõisale. Mõis on asutatud pärast 1638. Mõisa kõrval säilis küla. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele asundus, mis sulas kokku külaga; 1970. a-tel oli kirjas asundusena, al 1977 küla. Võib-olla on nimi tekkinud isikunimest, vrd Ennik, sks Enge, Engelbrecht. L. Kettunen tunneb Enget talunimena, vrd ka Pärnumaal 1618 Engh Madiß ja Läänemaal 1535 Melit van Engema. TMr Engevere (Ängavere, Engavere, ↑Haava1) puhul toob Kettunen võrdluseks äng : ängi ’kitsikus, häda, viletsus’, ängama ’peale sundima, kaela määrima’ ja oletab isikunimesid *Änga, *Ängo(i), *Änge(i). Vrd Änkküla. – MK
Beiträge 1874: 394; BHO: 65; EO: 303; Heintze 1908: 178; Roslavlev 1977: 24; Saaga: SRA Baltiska fogderäkenskaper f. 390, 1618:55; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, E:2; Stackelberg 1926: 208, 215; Stackelberg 1928: 190

Haava1-le›, kohalikus pruugis ka Aava TMrküla Tartu maakonnas Tartu vallas, mõis, sks Hawa, 1782, 1839 Hawa, 1925 Haavamõisa.  C1
Balti kohaleksikon (BHO) esitab XVI–XVII saj nimekujudena ekslikult Hawer ja Hahafehr (↑Aovere). Haava mõis eraldati 1760 Vesnerist. A. W. Hupeli teatel rajati see ühe talu põhjal. Haavat peeti enamasti Vesneri kõrvalmõisaks. 1920. a-tel tehti asundus, pärast 1939. a oli kirjas külana. Kohanimi tuleneb puunimetusest haab : haava. M. J. Eiseni väitel pärineb kohanimi hoopis sõnast aava ’lagendik’. Viimase sõna kohta lähemad teated puuduvad. Haava piiridesse jäävad loodes Kopli talud (1839 Kopli talu). 1977 liideti Haavaga Engevere küla (1582 Engiewer). Vrd Enge. – EE
BHO: 108; Eisen 1918b: 2; EM: 97, 140; ERA.14.2.717 (Tartu vallavalitsuse 13. VI 1939 koosoleku protokoll nr 5); Hupel 1774–1782: III, 250, 253; KN; KNAB; PA I: 102; Rücker; Uuet 2002: 221; ÜAN

Ängi [`än´gi] ‹-sse›, kirjakeeles varem ka Enge ~ Änge SJnküla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas, mõis, sks Enge, 1584 Angicula (küla), 1601 Engekulle (küla), 1826 Enge (mõis).  B4
Ängi mõis eraldati Vana-Võidust 1783; küla puudus juba Mellini kaardil 1797. 1920. a-test Ängi (Enge) asundus, al 1977 Ängi küla. Võib-olla on nimi tekkinud isikunimest, vrd sks Enge, Engelbrecht. L. Kettunen tunneb Enget ka talunimena, vrd Pärnumaal 1617 Engh Madiß, Läänemaal 1535 Melit van Engema. Kettunen toob Engevere nimele (TMr, ↑Haava), mille nimekujud on tal Ängavere või Engavere, võrdluseks äng : ängi ’kitsikus, häda, viletsus’, ängama ’peale sundima, kaela määrima’ ja oletab isikunimesid *Änga, *Ängo(i), *Änge(i). Palamuse Änkküla puhul on V. Pall võimalikuks pidanud lähtumist isikunimest Henn : Henni, Henk : Hengu, mis nt 1560 esineb lisanimena (Hinrick Enck). Ängiga on 1977 liidetud Sagessaare (1724 Saggesar Jaack, u 1900 Сагесааре, vrd Ängi all 1601 Sacker Hanne) ja Sassi (1970 Lahmuse) küla.MK
BHO: 65; EAN; EM: 117; EO: 303; KNAB; Mellin; PA IV: 173; PTK I: 287; Rev 1601: 108; RGADA.274.1.182/1:46, L 39p

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur