[KNR] Eesti kohanimeraamat

Elmrahu [`elm‿rahu], kohalikus pruugis ka `Elme‿rahu Rei – saar Hiiu maakonnas Külalaiu kõrval läänes.  B2
● Vasteks sobiks murdesõna (h)elm : (h)elme ’mullike, vahukirme’. – MK
HK: 42–43; KN

Helme1 [`hel´me] ‹`Hel´me ~ -sse› Hel – alevik Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Helme vallas, mõis, sks Helmet-Schloß, 1366 Helmeden (kihelkond), 1533 Helmde, 1782 Elme.  C2
● On arvatud, et Helme mõis rajati XIV saj samal ajal ordulinnusega. Viimane ehitati arvatavalt varasemale linnamäele. Linnuse juurde tekkis keskajal alev, kus elasid käsitöölised. Poola revisjon 1599 mainib veel alevit. 1658 lasksid rootslased linnuse õhku, sellest ajast on see varemeis. XVIII saj rajatud varaklassitsistlik mõisaansambel on tähelepanuväärsemaid Lõuna-Eestis. XX saj pärast mõisa jagamist oli Helme asundus ja 1970. a-tel asund. Al 1977 Helme alevik. Helmega on liidetud osa Kangru külast (1945). Vrd Helme2. – MK
Bfl: I, 1041; BHO: 112; ENE-EE: III, 358; Hupel 1774–1782: III, 328; KNAB; LUB: II, 1036; Valgamaa 1932: 321