[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaeva ‹-le› Amb – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, kuni 2017 Tamsalu vallas (Einmanni mõis), 1512 Cayphas, 1566–1571 Koywaldo, Koywas, Koywenäs, 1637 Kaiwa.  B2
● Hiljemalt 1880 rajati külla Einmanni mõisa karjamõis (võimalik, et toodi üle Kursist), mis enne 1900. a kujunes kõrvalmõisaks. 1920. a-tel sai sellest asundus ning mõisast Kaevamõisa ehk Kruuse talu, praegu Tamsalu linna piires. Asundus nimetati pärast 1945. a külaks. Tõenäoliselt on nime algusosa tulnud sõnast kaev : kaevu, XVII saj kadunud nime järelosa võis olla ase : aseme, seega *Kaevuase(me). Nii võidi nimetada looduslikku veevõtukohta, sest külas on asunud kurisud, kus „maa kukkus alla“, Orava talu maal on kuristikuaugu põhjas kaev (Kaevuauk). Päris välistada ei saa tulenemist isikunimest (vrd Kaevatsi). – FP
EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 196; EVK; KN; KNAB; Thomson 1986: 119, 125, 152; Ungern-Sternberg 1912a: 15, 138

Kerguta ‹-le› JJn – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, kuni 2017 Tamsalu vallas (Einmanni mõis), 1448 Kyrckatey, Kyrketey, 1686 Kirkotakulla, 1788 Kerguta.  B2
● Oli 1977–1997 Vajangu küla osa. Tõenäoliselt on nime saanud Kirkota vasallisuguvõsa järgi, kelle valduses oli küla a-ni 1448. Suguvõsa nimi on pärit Keila khk Kerguta külast (↑Vanamõisa²). – FP
 EAA.854.4.12, L 1; EAA.1.2.942:315, L 305p; Joh LCD: 431–432, 866; Taube 1911: 17

Korba ‹-le› Ann – küla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Viisu mõis), 1626 Currema, 1627 Korb, 1686 Kurpa oder Kurema (veski), 1726 Korps (küla Viisu mõisa all), 1796 Korba (küla).  C4
● XVII saj loeti Korba Peetri khk-s olevaks. Küla on kuulunud Silmsi mõisa alla, hiljem oli seal Viisu mõisa kõrvalmõis. Nimi on problemaatiline, võimalik, et tegu on siirikuga (vrd Einmanni mõisa saksakeelset nime Korps), nime tänapäevakujuga sobiks nt korp : korba ’kärn, puukoore väline surnud osa’, kuid see võib olla ka rahvaetümoloogia. Einmanni varasem nimi Korps seostub pigem sõnaga kõrb : kõrve ’suur mets’. 1977 liideti Korbaga ↑Tänjala küla. Vrd Kursi4. – MK
BHO: 255; Rev 1725/26 Jä: 116; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, K:22; Ungern-Sternberg 1912b: 465

Kursi4 ‹`Kurssi ~ -sse› JJn – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, kuni 2017 Tamsalu vallas (Einmanni mõis), 1477 Kurss, 1667 Korps und Kursz, 1688 Kursi.  B2
● A-ks 1609 oli rajatud Kursi mõis (hõlmas Savalduma ja Kaeva küla), mis ühendati Einmanni mõisaga (Kerguta, Kõdeküla ja Kaasiku) vahemikus 1716–1726; juba varem olid mõisad samade omanike käes. XVIII saj lõpuni kasutati „Einmanni ja Kursi“ nime, seejärel vaid Einmanni. Kursi säilis karjamõisana, XIX saj II poolest moonakate asulana (võimalik, et karjamõis viidi üle Kaevale), mis kuulus hiljem Einmanni asunduse alla. Viimane nimetati 1939. a paiku asunduste kaotamise kampaania ajal Kursi külaks. Tõenäoliselt tuleb nimi sõnast kurisu ’vett neelav karstilehter’, piirkonnas on neid kohalikus pruugis kuristikke teada mitmeid, läheduses on Savalduma karstiala. H. Gustavsoni oletus, et Kursi ja Korps tulenevad samast isikunimest, pole usutav. Einmanni mõisa saksakeelne nimi Korps on saadud vasalliperekonna Korpes järgi, kes omakorda sai nime Kadrina Kõrvekülast. Hans Korbys sai hilisema Einmanni mõisa maa-ala 1432 lääniks, misjärel rajati mõis. 1517 omanikeks saanud Firxide järgi oli mõis Firxenhof ehk Firxengut. Viimase Firxi lesk abiellus enne 1627 Wilhelm Heidemanniga, kelle järgi tekkis mõisa eestikeelne nimi (1732 Heinmanne, 1840 Heidemanni (Heinmanni)). Einmanni vald nimetati 1936 Vajangu vallaks. Vrd Korba, Kursi1, Savalduma. – FP
Bfl: I, 320; EAA.1.2.942:308, L 298p; ERA.14.2.714 (Järva maavalitsuse ettepanek 31. III 1939 nr 252); EVK; Gustavson 1980: 14; Joh LCD: 761, 869; KNAB; Land-Rolle 1840: 52; Schilling 1970: 67; Thomson 1986: 5, 7, 94, 108, 110, 136; Thor-Helle 1732: 316

Savalduma ‹-sse› Amb – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, kuni 2017 Tamsalu vallas (Einmanni mõis), 1469 Sanwaldum, 1517 Sauwaldum, 1637 Sawwala, 1795 Sawando.  B2
● Ambla khk-s on mitu Saviaugu ja Saueaugu talu. Ka Savaldumast on teada sinise saviga saueaugud. Seega tuleb nime algusosa sõnast sau : saue ’savi’, mida kinnitavad esimesed kirjapanekud. Neist varaseim (1469) on ehk vigaselt välja loetud või kirjutatud: n-i asemel võis tegelikult olla u. Järelosa tähendus on selgusetu, see võib sisaldada sõna vald : valla. 1469 koos Savaldumaga mainitud *Rabajärv (Rapayerve) on praegune Savalduma järv ning küllap juba samal ajal eksisteerinud *Rabajärve talu (taluna mainitud 1517 Rabbeyarfe) Järve talu praeguses Kursi külas. – FP
EAA.1864.2.V-53:95, L 95; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 196; EO: 28; EVK; KN; LUB: XII, 636; Thomson 1986: 150