[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Hiiumaa viipenimi. Häälik h hääldamist kontrolliv käeasend või selle variant.
(Hiiumaa viipenime variant.)
Hiiumaa [hiiu`maa] ‹-le› = Hiiu maakondmaakond ja saar Lääne-Eestis, 1575 Hioma, 1732 Hio-ma, 1782 Hio ma, 1826 Hio-Ma.
Saart on esmakordselt mainitud 1228 (insula deserta que dicitur Dageida), hiljem nimede all Dagden, Daghöe, Dagaithi, rootsi Dagö. Halduslikult kuulus Hiiumaa Läänemaa alla, omaette maakonnaks eraldati 1946. 1950 nimetati see Hiiumaa rajooniks ja 1990 uuesti maakonnaks. Eestikeelses nimekujus esineb A. Thor Hellel o-line nimekuju ka mõisanimes: 1732 Hio mois (= Hiiessaare). L. Kettunen on võrdluseks esitanud saare soomekeelse nime Hiidenmaa ja eesti sõnad hiis : hiie ’salu, põõsastik’, pühad hiied ’pühapaigad’, hiid (hiis) : hiiu, hiidlane ’hiiglane’, ’Hiiumaa elanik’. Sõnatüve algtähenduseks on arvatavasti ’matmispaik’. Hiiumaa nimekuju tuleb kirjapanekuisse 1575, kuid esineb rahvaluules. Rootsi Dagö lähtekohaks on tõenäoliselt isikunimi + ö ’saar’. P. Johansen on võimalikuks pidanud, et esiosa Dag- on rahvaetümoloogiline moodustis eesti sõnast tahk : tahu ’luisukivi, kant’, kusjuures varasemate kirjapanekute lõpuosa, vanapõhja -ethe ’maakitsus’, oleks vaba tõlge eesti sõnast nina. Vrd Hiiessaare. – MK
BHO: 51; Bienenstamm 1826; EES: 75; EO: 109; Essen, Johansen 1939: 257; HK: 46–47; Hupel 1774–1782: III, 571; Johansen 1951: 126; LUB: VI, 2718; Thor-Helle 1732: 309

Saaremaa viipenimi. Kohanime tõlge, viiped „saar“ ja „maa“.
Saaremaa2 [saare`maa] ‹-le› = Saare maakondmaakond ja saar Lääne-Eestis.
Saaremaa on üks Eesti muinasmaakondi. XIII saj jagati ta Saare-Lääne piiskopkonna ja Saksa ordu vahel. 1559 läks Saaremaa Taani mõju alla ning 1570 oli muutunud ühtseks haldusüksuseks. 1645 läks ala Rootsile, 1710 Vene võimu alla, kuuludes hiljem maakonnana Liivimaa kubermangu. Maakonnad kaotati 1950, kui moodustati Kuressaare (1952. a-st Kingissepa) ja Orissaare rajoon, viimane liideti 1959. Maakonnad taastati 1990, sealhulgas taastus Saaremaa oma ajaloolistes piirides. Eestikeelse selge tähendussisuga väga vana kohanime Saaremaa esmamaining allikais on alles 1490 (Sarma), seevastu elanikunimetust Zareleyne, Sarelayne tuntakse juba XIII–XIV saj-st. Saart ennast on mainitud IX–XI saj vanaskandinaavia allikais kujul, millest tuntuim on Eysýsla, sellest arvatakse olevat kujunenud palju hilisem sks Ösel. Vanapõhja nimi oli kaheosaline: ey ’saar’ + sýsla (rootsi keeles hiljem syssla, taani keeles syssel) ’tegutsemine, töö, teenistus, amet, ametipiirkond (administratiivpiirkond, maakond)’. Juba C. Russwurm pidas vanapõhja nimekuju tõlkelaenuks eesti keelest, sealjuures nime järelosa vasteks sõnale maa. Sellega on ühinenud nii P. Johansen kui ka P. Ariste. Esimene neist on peamiselt sõna sýsla kasutuse ja põhjamaise tähenduse põhjal oletanud, et Saaremaa võis olla Norra võimkonna maksualune maakond. Siiski, nimetooria järgi oleks tõenäoliselt olnud võimatu kasutada tavalist tõlkevastet land, võttes arvesse, et läheduses oli veel üks suur saar Öland, mille nimi võis olla varasemast tuttav, ehkki esmamaining on alles a-st 1268. Kaks ühenimelist saart ei mahtunud lähestikku ja see võis tingida nimes sõnavaliku. Vanapõhja nimekuju järgi saab vaid nentida, et Läänemere selles piirkonnas on suuri saari nimetatud saaremaadeks: Ojamaa (Gotland), Öland, Saaremaa/Ösel. Ülipüüdlikud eestisõbrad on näinud saksa nimekujus Ösel eestikeelset sõna öösalu (Hiiumaa nimi Dagö oleks päevasalu või -saar). P. v. Buxhöwden on konstrueerinud koguni oese-ello ’ööseelu, öömaja, öökorter’, sest saarlastest mereröövlid ainult öösiti saarel olid. Ka M. J. Eisen on olnud varmas teiste fantaasiaid ümber jutustama: Hoosalu ’Hobusalu’ (V. Reiman), ö ’saar’ + sel ’sõel’ = ’saaresõel’ (J. W. L. von Luce), öösella. Läti keeles on saare nimi Sāmsala.MK
Ariste 1939: 81–82; Eisen 1920: 44; Eisen 1928: 381–382; ENE-EE: XII, 498–499; Johansen 1950: 95, 97–99, 107–108; SOL: 387

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur