[KNR] Dictionary of Estonian Place names

Abikülä [abi‿külä] ‹-`küllä ~ -sse›, rahvakeeles ka Kivi‿külä Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Tsorona mõis), 1588 Jurik Awwiow, 1626 Ahwy Michly, 1638 Awy Michell, 1684 Afwi, 1731 Awi, 1839 Awwi.  A2
● Liideti 1977 Voki külaga. XVII saj Haanja mõisa talust ja talurühmast sai XVIII saj Vastseliina, hiljem Tsorona mõisa küla. Abikülä algtalu kuulus *Verstna küla alla (↑Meelaku). XVIII saj kandis Haanjas nime Awikülla teine koht, praegu Trollaga liidetud Abikülä, mille nime kasutati vahel ka Trolla küla talude kohta. Kumb Abikülä on algupärane, pole teada. Ka Tsorona mõisa Abikülä rööpnimi Kivikülä võiks olla motiveeritud Trolla külas asunud põlisest veskikohast. Igal juhul seostub Abi-nimede ajalugu nende kahe kohaga. Muutuse v › b läbi teinud lisanimi Avi ilmus allikatesse XVI saj. Kahtlemisi võib siia lisada 1561 Haanjast mainitud Андрусъ Авсівъ сынъ. Lisanime võiks võrrelda soome perekonnanimedega Avikainen ja Auvinen, mida seostatakse muinasgermaani laenulise isikunimega Ava, Ave, Avi, Avico, Avican, Auwa, Auwe, Auwo. Kui selline nimi on Eestis isikunimena käibinud, võiks 1561. a kirjapaneku põhjal oletada ka s-lõpulist nimekuju Avis. Lõuna-Eesti Abi- ja Avi-osisega nimede seostamine sõnaga haug : havi ei ole võimalik, sest h-st ei ole kirjapanekutes jälgi ja kalanimetus käändub võru keeles haug : havvõ, omastava lõpus ei ole -i vaid -õ. Vrd Avispea, Trolla. – ES
EAA.567.3.180:4, L 4;  EAA.308.2.178, L 1; EAA.567.3.181:30, L 29p; EAA.1268.1.401:76, L 72p; PA I: 31; PTK I: 29; Rev 1638 I: 172; Rücker; Sukunimet 1992: 60; Truusmann 1897a: 40

Avispea [avis‿`pea] ‹-le› VMr – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas (Triigi mõis), 1219 Avispe, 1241 Auespæ (küla), 1586 Hawispe.  A2
● P. Johansen on nimevasteks pidanud puunimetust haab : haava + pea, õigemini peaks puunimetusest oletama ne- : se-tuletist. Tänapäeva nimekuju järgi oleks võimalik ka tuletis kalanimetusest havi + pea, kui see oleks esinenud isikunimena. Avispeaga liideti 1977 ↑Võnnusvere küla ja Uniküla asundus. Viimane tekkis 1920. a-tel Uniküla mõisa (sks Unniküll) asemele, mis eraldati Äntust 1697. Avispea piiresse kuulub ka osa Lebavere asundusest (↑Eipri). Vrd Avinurme. – MK
HLK: 198; Joh LCD: 181, 183

Lebavere ‹-`verre ~ -sse› Pil – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (Vana-Põltsamaa mõis), 1601 Libbower, 1624 Lebbawerre (küla), 1638 Lebbefer, 1839 Lebbafer.  A3
● Küla on olnud ilmselt praeguseks Soosaare rabaks kujunenud algse järve loodenurgas (vrd raba edelaküljel Järtsaare). Nimi lähtub sõnast lõpp või lõpe ’laht, lõpp’. Järve taandumisel on nime algusosa segunenud sõnaga lepp : lepa. Teine võimalus on, et kohanimi on Pilistveresse kandunud Virumaalt, kust on varasemaid üleskirjutusi. VMr Lebavere küla (1501, 1540 Leppever, 1796 Lebbafer), praegu jagatud Avispea ja Eipri vahel, asub endise sooala sees. L. Kettunen on -vere ees oleva nimeosa tuletanud sõnast leib, K. Pajusalu on oletanud pigem isikunime. – MK
Bfl: I, 615, 1154; EO: 309; Rev 1601: 104; Rev 1624 PL; Rev 1638 II: 155; Rücker

Vana-Aespa [vana-`aespa] ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis ka `Aesma Hag – küla Rapla maakonnas Kohila vallas (Sutlema-Lümandu mõis), ? 1570 Hebay (talu Tohisoo ja Kasu lähedal), 1586 Hayspa, 1725 Haispae, 1844 Aaspa.  C2
● Aespa küla nimetati 2011 Vana-Aespaks, kui küla põhjaosas, endises suvilarajoonis, moodustati uus Aespa alevik. Nime järelosa on olnud *pää. Kuigi L. Kettunen oletab, nii nagu Avispea puhul, algusosaks haab : haava, ei ole võimatu, et selleks on hoopis sõna hais : haisu; sel juhul võib olla tegu isikunimega. Kõne alla võiks tulla ka sõna havi (haug). Koha peal seletatakse nime lühendina sõnadest (üles)aetud maa. – PP
ENE: I, 54; EO: 2–3; KN; Rev 1586: 110; Rev 1725/26 Ha: 254; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 2, 1562:14; Schmidt 1844

Väike-Maarja2 [`väike-`maarja] ‹-`Maarja ~ -sse› VMr – kihelkond ajaloolisel Virumaal, sks Klein-Marien, alamsaksa Nienkerken.
● Rahvasuu kõneleb, et kiriku ümber oli varem hiis ja püha allikas (Hõbeallikas). Millal Väike-Maarja kihelkond täpselt loodi, ei ole teada. On arvatud, et see ala kuulus *Lemmu muinaskihelkonda, läks pärast eestlaste alistamist muistse vabadusvõitluse järel Järvamaa piirialaks arvatuna Mõõgavendade ordu valdusse ning eraldus Simunast pärast 1346. a. 1346 rajati Simuna abikirik (hoonet remonditi 1497). XIII saj algupoolel Virumaa ja Järvamaa piiril asunud *Lemmu või õieti *Lemmundu (Lemmun, Læmund) kihelkond jagunes kaheks. Loodepoolsed külad olid Võhu (1241 Vov, hiljem Viru-Jaagupi) kirikukihelkonda kuulunud Assamalla, Kullenga, Tõnuvere ja Veadla. Teine kirikukihelkond oli Katkuküla (1241 Katcækylæ), hilisem Simuna. Selle läänepoolsed külad olid Avanduse, Avispea, Hirla ja Kärsa, lõuna pool Salla ümbrus. Hilisemas Väike-Maarja khk-s on neist vaid Avispea ja Kärsa. Lõunapoolseim küla Villakvere kuulus hiljem juba Laiuse kihelkonda. Seega kuulus Väike-Maarja ala algselt suures osas Järvamaale ja seetõttu Taani hindamisraamatus ei kajastu. Pandivere kuulus XIII saj lõpul Koeru khk Piibe külakonda, mis tõendab samuti, et Järvamaale kuulus ka vahepealne ala. Enamik Väike-Maarja külasid on olnud Järvamaa koosseisus XV saj-ni, uuesti 1783–1796 ja osa kauemgi. Ilmselt moodustati alade üleminekul Virumaale (arvatavasti XV saj I poolel) uus kirikukihelkond, mida hakati „uue kiriku“ khk-ks (Nienkerken) kutsuma; nimi oli kasutusel XVIII saj II pooleni. Sellenimeline kihelkond oli ka nt praegune ↑Maarja-Magdaleena, hiljem on mõlemal kihelkonnal kiriku kaitsepühakule osutav nimi. Neitsi Maarjale pühendatud kirikut hakati kutsuma Väike-Maarjaks (1826 Weike-Maarja), kuna läheduses juba oli Maarja kirik Järvamaal Amblas, viimane oleks *Suure-Maarja (↑Ambla). Vrd siinkohal Suure-Jaani ja Kolga-Jaani (varem ka Väike-Jaani). Vrd Väike-Maarja1. – MJ
Bfl: I, 286, 967, 1237; BHO: 337–338; Bienenstamm 1826: 83; ENE-EE: XII, 26; Hupel 1774–1782: III, 492; Joh LCD: 178; Leppik 1995: 9; Leppik 1999: 8–9; Mellin