[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Narva-Jõesuu viipenimi. Kohamärk sisaldab Narva kohamärki, viibet „jõgi“ ja osutab asukohale Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas.
Narva-Jõesuu [narva-`jõe`suu] ‹-sse ~ -suhuVailinn Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena, 1759 Jegge Suu.  B2
XVII saj lõpust on mainitud Narva jõe kahel kaldal asuvaid kohti Hungerburg (1695 Hunger-Burg, Hungerborg) ja Magerburg (1695 Mager-Burg, Magerborg), vrd sks Hunger ’nälg’, mager ’kõhn, lahja’. 1799 toodi Magerburgis asunud tolliasutus Narva jõe vasakkaldale ja pärast seda hakkas asula kasvama. Suvituskohaks kujunes Narva-Jõesuu XIX saj lõpul pärast Balti raudtee valmimist. 1917 sai Narva-Jõesuu aleviks, 1934 Narva linnaosaks, 1945 jälle aleviks ja 1993 linnaks. Vene keeles käibib asula mitteametliku tõlkenimena vahel Усть-Нарва (ajalooliselt jõe järgi Усть-Нарова, kuigi ametlik nimi tsaariajal oli saksakeelse järgi Гунгербургъ). Narva-Jõesuu piires on veel Auga (liideti Narva-Jõesuuga 1913), Metski (sks Schmetzke) ja põhiosa ↑Merikülast. Narva-Jõesuu vastas teisel pool Narva jõge asunud Magerburgi eestikeelsete nimedena on esinenud Suudme (1936) ja 1939. a eestistatult Neemerand; koht on praegu tühi. Vrd Narva, Narva jõgi. – MK
EAA.1646.1.2643; EAA.1646.1.2644; ENE-EE: VI, 559-560; KNAB

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur