[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

Aksi, kohalikus pruugis `Aksi ~ `Aksi`saar-de~ `Äksi`saar, kirjakeeles varem ka Äksi ~ Väike-Prangli Jõesaar Harju maakonnas Viimsi vallas, 1623 kleyn Wrangher (Blaeuw), 1689 Lilla Wrangön eller Hachesahr, 1798 Aakse Saar, 1923 Väike-Prangli, Äksi saar; rts Lilla Vrangelsholm, sks Klein-Wrangelsholm.  A2
Aksi nime on varem kasutatud liitnimena järelosaga -saar, nt Wiedemannil Haksi-saar´, Haakse-saar´, Haaksi-saar´, veel 1902 on Aksisaar. Saar asustati esmaselt XVIII saj algul, püsivalt sama sajandi lõpul ja on alati olnud seotud Prangliga. Elanikke on ekslikult peetud rootslasteks veel XX saj, ilmselt rootsipäraste perekonnanimede tõttu, mis on aga antud Haljava mõisa rootslasest valitseja poolt. Suurem osa saare elanikest olid Aksbergid (koh Akspärk), kuid mitte rootslased. Al 1953 asustuseta, kui Nõukogude piirivalve elanikud saarest ümber asustas. Aksi nimele annab P. Wieselgren kaks võimalikku etümoloogiat: haaksi (vrd sm haaksi ’laev’) või haks ’valge räim’. Väike-Prangli on tõlge rootsi ja saksa nimest. Kui nimes on ä algne, mida ei kinnita aga varasemad ha-lised kirjapanekud, siis leidub paralleele Eesti teistes kohanimedes. Vrd Äksi2, Äksi3. – MJ
BHO: 690; EE: I, 210, T, 27; Eesti väikesaared 2009: 36–41, 48; ENE-EE: XII, 14; Gustavson, Malmsaar, Talström 1979: 44, 48; Landrolle 1902: 4–5; Mellin; Varep 1970a: 346–349; Viik 2011: 8; Vilberg 1919: 2; Wd; Wieselgren 1951: 222–223; Õun 2008: 6

Ansi1-sse ~ -leKaaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Randvere mõis), 1645 Hansi Martt, 1798 Ansi (talud), 1890–1892 Анзи (küla).  A4
Külanimi lähtub talunime vahendusel isikunimest, vrd Ants, Hans.MK
Rehepapp;  EAA.3724.5.2928, L 1; SK I: 26

Ansi2-le ~ `küllaKrkpaik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Pöögle mõis).  A1
Liidetud 1977 Pööglega. XIX saj ja XX saj algul oli kohal Pöögle mõisa An(t)si karjamõis (sks Johanneshof). Nimi pärineb talult (1811 Hansi Gesinde), lähtekohaks on isikunimi. Nimetatud ka Kuustle külaks samanimelise veski (1811 Kusellsche Mühle) ja talu järgi. Kuna Karksis oli küla enam-vähem tinglik üksus, siis on külanime aluseks tihti vahelduvalt võetud mingi talu nimi. Vrd Ansi1. – MK
EAA.1865.5.177:2, 3, L 2, 2p; KN; KNAB; Liitoja 1981: 16

Matsi1-leVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Saulepi mõis, Vaiste mõis), 1795 Matzi Thomas (talu Palatu küla all), 1798 Matsi (küla).  A2
Isikunimest lähtunud talunimi on saanud külanimeks XVIII saj lõpul. Talu võis olemas olla juba XVII saj, vrd 1638 Saulepi küla all Uhsmazi Michel ein Cuhrlaender. Matsi küla lõunaosa on Mereküla, põhjaosa Varemurru (u 1900 Варемурро), mõlemad on 1930. a-tel olnud omaette külad. Merekülas asus endine Orassaare mõis (sks Orrasaar), Saulepi mõisa kõrvalmõis.MK
EAA.1864.2.V-64:463, L 460p; KNAB; Mellin; Rev 1638 II: 43

Matsi3-le›, kohalikus pruugis-lõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Varstu vallas (Vana-Roosa mõis), 1684 Mattz Kutscher, 1688 Matzkutzeri Ado, 1765 Dorf Matsi.  B3
Rootsi-aegsel kaardil samas kohas olnud kutsar Matsi talust tehti XVIII saj lõpul Vana-Roosa mõisa karjamõis, mille nimi Mellini kaardil 1798 on Hödersberg (HöderFjodor). Hiljem kinnistus ka saksa keeles siiski nimekuju Matzi. 1920. a-tel rajati karjamõisa asemele asundusküla. Matsiga on 1977 liidetud Naadi küla. Vrd Rõuge-Matsi. – ES
BAL: 700;  EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:181, L 176p; Mellin; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/36:580, L 579p

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur