[KNR] Eesti kohanimeraamat

Alansi [alansi] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Alanse Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas (Harmi mõis), 1241 Atanascæ, 1417 Adonis, 1467 Adanatze, 1501 Allanas (küla), 1696 Alans Kÿla, 1726 Alans, Alandt, 1796 Alanzi.  C2
● Põlisküla. 1417 ühendati nime Adonis kandvad mõis, küla ja veski Harmi mõisa valdustega. XVII saj lõpu kaardil on küla jagatud Lööra ja Harmi mõisa vahel. Ka adramaarevisjonis 1726 on osa külast kirjas ühe, osa teise mõisa all. 1743 liideti Lööra Harmiga ning Alansi on sestpeale jälle dokumentides ühtne. L. Kettunen on esitanud nime võimaliku lähtekohana isikunime *Ata, *Atoi? + ase, osutades sealjuures, et nimevormis *Adanase on kolmanda silbi täishäälik välja langenud ning tüved segunenud Ala-ks. Sel juhul on nimes sisalduv n ajalooline omastava käände lõpp. Sõna ase tekitab siiski küsimusi, kuna selle käänamisel lisandub silp -me ning asustusnimede aluskäändeks on tavapäraselt omastav. Veel on Kettunen võimalike vastetena välja pakkunud alane : alase, -tse ning *Atana(i)nen : Atana(i)sen, -tsen. Nime teist poolt saab veel kõrvutada muistse isikunimega Ase, nõnda võib tegu olla kahest isikunimest lähtuva liitkohanimega. Vrd Adavere, Alastvere. – TL
Bfl: I, 119; BHO: 9;  EAA.1.2.C-IV-66; EO: 244; Joh LCD: 322–323; KN; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 316, 318; Stoebke 1964: 16

Ataste ‹-sse ~ -le› Pee – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Kareda vallas, mõis, sks Alexanderhof, XIV–XV saj vahetusel Attas, 1564 Attes, 1615 Attis, 1798 Attus.  A4
● XVI saj oli küla Mäo mõisa Kareda vakuses, XVII saj algul kroonule kuuluv tühi küla. 1835 või 1840 rajati külla Aruküla mõisa kõrvalmõis. 1920. a-test asundus, mis 1977 liideti Ämbraga, taastati külana 1997. Nime struktuuri põhjal on tegemist ne- : se-lise nimega, mille algusosa aluseks võiks olla isikunimi, vrd L. Kettuneni teisal pakutud *Ata, *Atoi. – MK
BHO: 10; ENE: I, 226; EO: 244; Johansen 1930a: 152; Ungern-Sternberg 1912b: 66, 83