[KNR] Eesti kohanimeraamat

Horosuu [horo‿`suu] ‹-le ~ -sse›, kohalikus pruugis ajalooliselt Horosaq ‹-he›, kirjakeeles varem Horosoo Vas – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Misso mõis), 1638 Harrosa Pustus, 1688 Horre Pustus.  B3
● Horosuu oli 1977–1997 Teaste (Tiastõ) küla osa. Väga vana puustuse nimi oli XX saj alguses kasutusel Tsäpsi küla popsiküla nimena. Nimi on rahvakeeles ümber tõlgendatud sõna suu ’soo’ sisaldavaks. Muutus läks veel edasi ametlikes talunimedes Orusoo ja Orava. Vana rahvapärane mitmuslik nimi Horosaq näitab, et nimi võiks olla sama algupära nagu Horoski. Tegemist võib olla XVI saj lõpus elanud peremehe lisanimega. – ES
Eesti TK 50; KN; Rev 1638 I: 174; Roslavlev 1976: 17

Piilsi [`piilsi] ‹`Piilsi ~ -sse› Trm – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas (Avinurme mõis), 1599 wieś Pilioza, 1601 Piloß, 1624 Pilsen, 1695 Pyllschie kylla, 1839 Piels.  A4
● Jagunes XVIII saj Mets-Piilsiks ja Ranna-Piilsiks, viimane kuulub praegu Kalmakülla. Et si-lõpulised nimed on enamasti tekkinud mitmusliku tüve üldistusena, võib ka selles nimes oletada algset ne-liidet (*piil+ne). Nime tüve võib oletamisi siduda sõnaga piil : piilu ’piilumine, luuramine’. Võimatu pole ka lähtumine isikunimest (vrd vana liivi isikunimi Pylo). 1977 liideti Piilsiga Karusoo, ↑Kodassaare, ↑Kolgavälja ja ↑Linnanõmme küla. – PP
PTK I: 180; P XVI: 126