[KNR] Eesti kohanimeraamat

Aru1 ‹-sse›, kohalikus pruugis Aru‿küla Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kolga mõis), u 1690 Arroperre, 1844 Arro (talu), u 1866 Арокюля (küla).  C3
● 1977–1997 oli Kosu küla osa. Kohanimekartoteegi teatel on küla saanud oma nime kõige suurema ja vanema talu järgi, mida kutsuti rohkem Arupereks. Tundub, et tegemist on pisikülaga, mida u 1690 on nimetatud Arupereks, kus on olnud kaks talu. Kohalikus kasutuses on Arupere nimi säilinud. Nimes sisaldub sõna aru ’kõrgem, kuivem maa’. Balti kohaleksikon (BHO) peab küll varasemaiks kirjapanekuiks 1290 Arweculle ja 1291 Arrenküll, kuid see pole kindel. 1291 on mainitud Aruküla üksinda, 1290 on ta Kolga kloostrivendadele kuulunud külade reas: Kuusalu, Kahala, Kalamäe, Aruküla, Juminda, Uuri jt. Vrd Aruküla1. – MJ
Bfl: I, 25; BHO: 29;  EAA.1.2.C-I-1; EMS: I, 451; KN; LUB: III, 537; Schmidt 1844; Vene TK 126; Vilbaste 1956: 113

Aru2 ‹-le ~ `külla›, rahvakeeles ka Aru‿`mõisa Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas, mõis, sks Arromois, 1519 Arromois.  C2
● 1319 on Saaremaalt mainitud vasalli Mondevaste de Arole, keda on ühendatud hilisema Aru mõisaga (esmamaining 1519). Mõisa maadel tekkis 1920. a-tel Aru asundus, pärast 1930. a-id oli kirjas külana. 1977–1997 oli Veske küla osa. Vrd Aruküla. – MK
KNAB; SK I: 31