[KNR] Eesti kohanimeraamat

Arase ‹-le› PJg – küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Halinga vallas (Kaelase mõis), 1500. a-tel (1542) Aroll, 1514 Aruel, 1534 Arro, 1624 Arrast, 1638 Arrass, 1839 Arras.  B3
● XVI saj oli küla Koonga mõisa all, 1624 kuulus poolakale Andreas Radserfskyle, 1638 oli Pööravere mõisa all. 1977–1997 oli Libatse osa. Kui XVI saj kirjapanekud ikka on samast nimest, siis võiks oletada nime lähtumist sõnast aru ’kuiv kõrge maa’. Hiljem on nimi läinud Ara-alguliste rühma, vrd ara ’haru’. Samuti näib ta olevat siirdunud la-liiteliste hulgast ne- : se-nimede hulka. Mõlemad liited eeldaksid enda ees hoopis isikunime, näiteks oletatavat muistset isikunime *Ara. Vrd Araste, Are. – MK
BHO: 26; EAN; KNAB; Rev 1624 PL: 28; Rücker; Stackelberg 1926: 207, 214; Stackelberg 1928: 141

Aru1 ‹-sse›, kohalikus pruugis Aru‿küla Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kolga mõis), u 1690 Arroperre, 1844 Arro (talu), u 1866 Арокюля (küla).  C3
● 1977–1997 oli Kosu küla osa. Kohanimekartoteegi teatel on küla saanud oma nime kõige suurema ja vanema talu järgi, mida kutsuti rohkem Arupereks. Tundub, et tegemist on pisikülaga, mida u 1690 on nimetatud Arupereks, kus on olnud kaks talu. Kohalikus kasutuses on Arupere nimi säilinud. Nimes sisaldub sõna aru ’kõrgem, kuivem maa’. Balti kohaleksikon (BHO) peab küll varasemaiks kirjapanekuiks 1290 Arweculle ja 1291 Arrenküll, kuid see pole kindel. 1291 on mainitud Aruküla üksinda, 1290 on ta Kolga kloostrivendadele kuulunud külade reas: Kuusalu, Kahala, Kalamäe, Aruküla, Juminda, Uuri jt. Vrd Aruküla1. – MJ
Bfl: I, 25; BHO: 29;  EAA.1.2.C-I-1; EMS: I, 451; KN; LUB: III, 537; Schmidt 1844; Vene TK 126; Vilbaste 1956: 113

Aruküla2 [aru‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1688 Arråküllaby, Arrokülla, Arroby, 1798 Arro.  C3
● 1795 kuulus Soonlepa mõisale, samal ajal oli Suuremõisa all neli vabadikku Aruküla (Arrokülla) lisanimega. 1977–1997 oli Heltermaa küla osa. Aruküla nime lähtekoht on aru ’kõrge kuiv maa’. Vrd Aruküla1. – MK
BHO: 29; EAA.1864.2.V-73:56, 71, L 56, 71; EAN; HK: 37; KNAB

Aruküla4 [aru‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Mäetaguse vallas (Mäetaguse mõis), 1796 Arro (küla).  C1
● 1977–1997 oli Võide osa. Aruküla on olnud väga levinud külanimi. Mh Puru külas esineb Aruküla lisanimena juba XVII saj (1688 Arrokulla Jurgen), kuid pole selge, milline Aruküla oli lisanime lähtekohaks, sest Ereda mõisa all oli 1726 samuti Arroküll. Aruküla põhjaosa on endine Kolustre küla (1871 Kollostri, u 1900 Колустре), mis liitus 1940. a-teks. Vrd Aruküla1. – MK
Mellin; Rev 1725/26 Vi: 179; RGADA.274.1.1614/1:32, L 13p; Schmidt 1871

Arumetsa [aru‿metsa] ‹-`metsa› Hää – küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas (Häädemeeste mõis), 1811 Arrometza Hans (talu Häädemeeste mõisa all), 1839 Arrometz, 1840 Arro Metza Kuella.  A2
● Hiline küla, nimi heinamaa järgi, külas on ka kaks Arumetsa talu. Nimi pärineb sõnadest aru ’kuiv kõrge maa’ ja mets : metsa, tõenäoliselt loodusnime vahendusel. Arumetsa lõunaosa nimetatakse Mõisakülaks, see kuulus varem Häädemeeste õigeusu kirikumõisale. – MK
EAA.1865.3.272/3:7, L 7;  EAA.2072.3.15a, L 3, foolio III; KN; Rücker

Aruvälja2 [aru‿välja] ‹-le› VJg – küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas (Inju-Meriküla mõis), 1871 Arro (karjamõis).  A1
● Külana mainitud 1945. Asub Inju arus, nime algusosa on kunagise Inju mõisa Aru karjamõisa järgi, järelosa on väli : välja. Aruvälja kagupoolsed talud kannavad 1930. a-te topokaardil Näidaku nime. Küla põhjapiiril on Pajusti-Metsaküla talud. Vrd Aruvälja1. – MK
EVK; KNAB; Schmidt 1871

Hardu [hardu, ka `hardu] ‹`Hardu ~ -sse›, kohalikus pruugis Arro ~ Ardu LNg – paik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, poolmõis, 1743, 1782 Hardo (mõis).  B3
● Hardu oli Palivere mõisa karjamõis, eraldati enne 1771 omaette mõisaks, sinna juurde osteti maad Seljaküla mõisast. 1864 muudeti poolmõisaks. Külana mainitud 1922, on 1977 liidetud Vidruka külaga. Kui vastab tõele, et nimi oli olemas juba 1514, siis võiks aluseks olla isikunimi Hardo, vrd sm Hartola. Isikunime lähtekohaks on peetud kas saksa Hart-algulisi või hart-lõpulisi isikunimesid või Skandinaavia isikunime Hardh(e). Kui nimi pärineks XVII saj-st, siis vrd ka Haapsalu lossifoogti nime Christoffer Hartmann (foogt oletatavasti 1597–1603, kel oli maavaldus Lääne-Nigulas). Vrd Ardu. – MK
BHO: 102; EAA.1.2.937:57, L 57; EAA.46.2.298; EAA kinnistud; Haapsalu 1999: 76; Hupel 1774–1782: III, 540; SPK: 71

Ilmastalu [ilmas‿talu] ‹-`tallu ~ -sse› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kiiu mõis), 1811 Ilmaste Arro Tönno (vabadik), 1823 Ilmastallo.  C3
● 1977–1997 oli Kosu küla osa. G. Vilbaste andmeil tekkis Ilmastalu vabadikukohana Kiiu mõisale kuuluvas metsas vastu Kolga mõisa maid kõrgemale arukärkale. P. Ariste väitel on nimekuju varem olnud Ilmaste aro, Vilbaste arvates pärineb vabadikukoha nimi kärka, osalt ka lähedal olevate Kahala küla heinamaade nimest. L. Kettunen arvab, et nimi on Ilmastelu ‹ Ilmaste elu (talu?), O. Sandraku ja U. Kirtsi meelest on külanimi algselt olnud Lihukõrve. Viimast nime on siiski kandnud talu Kuusalu kirikuvallas, 1782 on mainitud vabadikku Lihokörbe Tönno; talu on praegugi olemas. – MJ
Ariste 1940: 61; EAA.1864.2.VI-29:234, L 231p; EO: 110; Sandrak, Kirtsi 2013: 6; Vilbaste 1956: 122, 756

Kullaaru [kulla‿aru] ‹-`arru ~ -sse› Rak – küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, poolmõis, 1716 Kulla Arro Jahn, Kulla Arro Jürgen, 1726 Kullarro Jahn (talupoeg Kloodi mõisa all), 1796 Arro (karjamõis).  B4
● XVIII saj on Kullaaru talu karjamõisaks tehtud. 1855 eraldati Kullaaru (Kullaarro) Kloodi mõisast, 1865 suurendati poolmõisat mõne taluga. 1920.–1930. a-tel asundus, u 1939. a-st küla. Nimi on algselt olnud tõenäoliselt loodusnimi, mis talu- ja karjamõisa nime kaudu on saanud külanimeks. – MK
BHO: 268; EAA.3.1.451:170, 116p, 117; ERA.14.2.720 (Viru maavalitsuse ettepanek 31. III 1939 nr 12-525 asunduste kohta); KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 114; ÜAN

Tiharu ‹Tiharu ~ -sse› Rei – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Kõrgessaare mõis), 1690. a-tel Tiharra Peet, 1726 The Arro Andres, 1782 Tiharo.  B3
● Tiharu küla näib olevat 1930. a-te lõpuks liidetud naaberküladega, peamiselt Kiduspega; omaette külaks sai uuesti 1997. Nime lähtekohaks on ilmselt tee + haru, nagu on oletanud L. Tiik. P. Ariste variant tihu ’tihnik’ ei tule siin kõne alla. – MK
HK: 248–249; KNAB