[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

Aidu1 [`aidu] ‹`Aitu ~ -sseLügküla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (Maidla mõis), 1241 Aytis (küla), 1373 Eytes, 1555 Haytekulla, 1732 Aito.  C4
1977–1997 oli küla Maidla osa. Aidu ajalooline küla jääb praeguste piiride kohaselt osaliselt läänepoolsesse Aidu-Sookülla. Aidu küla on olnud vanast ajast peale kahes osas. Keskajal kuulus üks osa perekonnale von Aytes, külla oli rajatud Aidu mõis (saksa Eytz). Esimese külapoole mõis, mida nimetati ka ’vanaks või suureks Aiduks’ (1547 Alde Aetzs, 1586 Grosz Eytz), hääbus XVII saj alguses. Teises külapooles oli mõis XIV saj-st. XVI saj keskpaiku see mõis kadus ja asustati talupoegadega, tekkinud küla on mainitud kui ’uut Aidu küla’ (dat dorp tho Nye Aetzs) või sajandi lõpupoole kui ’väikest Aidut’ (Klein Eytz või Etz) vastandina vanale põliskülale (Grosz Eytz). 1696 asutati uude külla taas mõis (das Dorff Klein Aitsz, insgemein Wanna moisa). Seda uut mõisat kutsuti hiljem Liiva mõisaks (1796 Liwa, ↑Aidu-Liiva). Hilisemal ajal kuulus Aidu Maidla mõisa alla. Aidu nime puhul on L. Kettunen nentinud, et etümoloogiliselt on nimi ebaselge. Tema katse seletada seda sõnaga ait : aidu ‹ *avitto ’abi, aitamine’ ei ole eriti usutav. Kettunen oletas, et sellest sõnast tuleneb eesnimi, mis võib-olla oleks võimalik, vrd Aythe, Auy, viimast tuleks oletatavasti lugeda Avy. Muistsest isikunimest lähtumist on nime puhul maininud ka V. Pall. D.-E. Stoebke on Aiduga võrrelnud isikunime Eyto.MK
EAN; EO: 19; Joh LCD: 328–329; KNAB; Pall 1996: 389; Rev 1586: 17; Stoebke 1964: 15, 17, 18

Aidu2 [aidu, varem ka `aidu] ‹`Aitu ~ -ssePltküla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas (Kurista mõis), 1583 Aita (küla), 1624 Ayte, 1638 Aitoby, 1797 Aito.  C2
L. Kettunen on A. Saarestele toetudes pakkunud nimele võimalikuks vasteks sõna aid ’aed, tara’ mitmuse omastava. Teisal, Lüganuse Aidu puhul esitab ta vasteks ait : aidu ‹ *avitto sõnast avitama ja abi. Kettunen on oletanud ka isikunime *Aitis ‹ *Avitis, kuid on pidanud seda etümoloogiat ebakindlaks. On võimalik, et mitmes kohas esinevate eesti Aidu nimede lähtekohaks oli isikunimi. Vrd Aidu1. – MK
BHO: 8; EO: 19, 326; PA IV: 22; Pall 1996: 389; Rev 1624 PL: 40; Rev 1638 II: 149

Aidu3`Aitu ~ -ssePstküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, mõis, sks Aidenhof, 1583 Aidom (küla), 1601 Aituma, 1797 Aido M.  C3
1583 oli külas nimega Aidom teiste hulgas talupoeg Athalipi Markus, ilmselt sama talupoeg oli 1601 Atteme Marx. Mõis rajati küla asemele XVII saj. 1920. a-tel tekkis Aidu asundus, mis 1977 muudeti külaks. Nime päritolu ei ole selge. Esmamainingu järgi võis külanimi olla kaheosaline, järelosis -maa või -mäe. Nime algusosale ei ole leitud usutavat vastet, oletada võiks isikunime. Praegu jääb selgusetuks Aidu nime ja Paistus olnud vakusenime 1482 Agentacken vahekord. Võimalik, et viimane oli 1583 külanimi Andaga, 1600 küla Aigantack. 1630 on Õisu vakuses nimetatud küla Ayiantagast. 1624 on Õisu vakusesse kuulunud Paistu küla (Paistekil) ise ja Ayandeskil, samal ajal kui Paistu vakusesse kuulusid teised külad, sealhulgas Aydama. Aiduga on 1977 liidetud Lageduse küla (u 1900 Лагедузе). Aidu idaosa on nimetatud Kirikukülaks, mis on 1930. a-tel olnud omaette küla. Vrd Aidu1, Heimtali. – MK
BHO: 7; EAN; KNAB; LGU: I, 551; Mellin; PA IV: 168, 169; Rev 1601: 135; Rev 1624 PL: 51, 53

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur