[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Tsolli1-le›, kohalikus pruugis-lõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Haanja mõis), 1688 Solly Hindt, 1765 Dorf Lurista oder Zolli, 1839 Zolli, 1876 Дер. Цолли.  A2
Tsolli oli 1977–1997 Holdi küla osa. Nime päritolu on ebaselge. See võib pärineda maastikusõnast tsoll ’kraav, ojaharu, lomp’, solinaga seostuvast sõnast tsoll ’kört, lurr’, kuid siin võib oletada ka isikunime. Viimast varianti pakub rahvalik nimeseletus. Varem kasutati külanimena põhiliselt eesnimest Loorits (Laurentius) saadud nime (1758 Lurista, 1871 Дрвн. Луритсе). Ligikaudu samas kohas on 1684. a kaardi järgi asunud Hawi Pustus. Tsolli piiresse kuulub loodes Kanamõtsa (Kanametsa), mis oli omaette küla 1977. a-ni. ¤ On elanud mees nimega Tsoll ja sellest küla nime saanud (1930. a-d).ES
EAA.1268.1.401:73, L 69p; KN: 1930. a-d; Roslavlev 1976: lisa 12; Rücker; VES: 468

Tsolli2-le›, kohalikus pruugis-lõVasküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vastseliina mõis), 1684 Solli Thomas, Märth, Petter, 1782 Zolli Hans, 1820 Zolli (küla).  B2
Ajaloolise Tsolli küla talud on tänapäeval hävinud, säilinud on Tsolli alla liidetud ↑Julga ja ↑Kutsamäe talud. Nagu Haanja Tsolli puhul on ka selle küla nime varem kirjutatud s-iga. Üks kahest Tsolli külast võib olla oma nime saanud talupoja uude kohta siirdumise kaudu. Kumb nimi on esmane, pole teada. Selle Tsolli küla juures on silmapaistev maastikuelement kõrge, sälkorgudega liigendatud mäeseljandik Tammõmägi.ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1865.2.141/2:31, L 31; EAA.1271.1.225:56, L 1033

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur