[KNR] Eesti kohanimeraamat

Holsta [`holsta] ‹`Holsta ~ -le› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Saaluse mõis), 1765 Holste Jakkab, 1796 Dorf Holsta, 1798 Holsta (kõrts), 1909 Holstakrug.  A2
● Hajatalu selles kohas kandis 1684 nime Wocke Peep. Voki lisanimi, mis esineb al 1638, on siit kohast praegusesse Voki külla üle kandunud. Holsta lisanimi ilmus allikatesse XVIII saj ja võib olla seotud kõrtsi asutamisega sellesse talurühma. Kõige tõenäolisemalt seostub nimi vene sõnaga холст ’lõuend’, vrd perekonnanimi Holstov. Teine võimalus on Saksa-Madalmaade perekonnanimi Holst, mis on tavaliselt saadud Holsteini päritolu näitavast lisanimest. Holstaga on 1977 liidetud Prandsumõtsa (Prantsumetsa) küla (Vas). – ES
BAL: 701; EAA.1268.1.401:115, L 110p; EAA.1268.1.403:289, L 250p;  EAA.308.2.178, L 1; Mellin; Unbegaun 1995: 155

Kolski [`kol´ski] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-lõ, -n› Krl – paik (küla) Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Karula vallas (Karula mõis), 1638 Kolsoffski ein Pohl, u 1690 Kolski Jahn, 1839 Kolsky.  C3
● Väikeseks külaks kasvanud Kolski talu loeti algselt Karkkülä osaks, 1977 liideti Rebasemõisa külaga. Kolski lisanimega peremehi leidus XVII saj lõpus ka naabruses Karula külas, nt u 1690 Kolskin Paul. 1638. a revisjoni järgi on Kolski nimi tulnud poola perekonnanimest Kolsoffski. Sellist perekonnanime (ükskõik millise kirjapildiga) esineb harva ja tõenäoliselt on see saadud tavalisest poola perekonnanimest Kołosowski. Kolski külas leiduva Vihmjärve (1839 Wichm S.) pärast on Kolskisse vahel paigutatud XVI–XVIII saj Vihma küla, kuid see küla paiknes tegelikult praeguse Karula mõisa asukohas. Vrd Karkkülä, Karula3. – ES
EAA.567.3.67:30, L 28p; KNAB; PA I: 130; Rev 1638 I: 33; Rücker

Nooska [`nooska] ‹-le›, kohalikus pruugis ka ‹`Nooskilõ› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas (Vana-Nursi mõis), 1909 Noska, u 1900 Носька, 1925 Nooska.  C2
● Küla on varem pikka aega nimetatud Papi taluks ja külaks (1638 Pappi Jaek, 1684 Pappi Jako Rein, 1765 Dorf Pappi, 1826 Pappi). Uuem rahvapärane nimi Nooska (mitmuslik kuju Nooskaq) jõudis kirjalikku kasutusse XIX saj lõpus. Rahvapärasena tekkinud nimi võib põhineda sõna noos ’saak’ tuletisel, vrd nt noosõldama ’nuhkima’, nuusõldama ’askeldama’. ska-tuletis võib viidata ka vene laensõnale, vrd ножка ’väike nuga’. Nime kolmas välde, kuid seejuures kõrgenemata esisilbi oo toetab oletust, et nimi on käibele tulnud laensõna rõhu- ja pikkussuhtega. Nooskaga on 1977 liidetud ↑Arossa, ↑Jugu (Jugo) ja Liinamäe (Linnamäe) küla. Jugu ja Arossa vahel olevaid Kaissuu (Kaissoo) talusid on vahel eraldi külaks peetud. Jugust loodes on ↑Kaku talurühm. – ES
BAL: 697; Vene TK 42; VES: 272, 278; ÜAN

Pelska jõgi [`pel´ska jõgi] Se – jõgi Võru maakonnas Setomaa vallas ning Petseri rajoonis Petseri ja Pankjavitsa vallas, Piusa parempoolne lisajõgi (Pankjavitsa, Petseri, Koolina nulk, Vaaksaarõ nulk, Üle-Pelska nulk), vn Бе́лка, 1585–1587 на рѣчкѣ на Бѣлскѣ, 1656 рѣчка Бѣльска, u 1790 ре. белка, 1882 Бѣлка рѣка, 1897 р. Быстра, ручей Рыжиковскій, ручей Верепковскій, 1904 Pelska jõgi, Belka jõgi, Бѣлка.  C1
● Petseri rajoonis (12,5 km) ja Meremäe vallas (5,5 km) voolava jõe valgala on 85,2 km². Traditsiooniliselt peetakse jõe alguseks kas Marinova metsa tagust sood või Pelska (Бельско) ning Lähkova (Шляхово) küla allikaid või isegi Tiklasõ sood. Võiks arvata, et jõenimi tuleneb vn sõnast белка ’orav’, ent A. Šteingolde väitel on kohanimi raskesti seletatav. Belka (Белка) on levinud jõe-, harvem muu kohanimi Ukrainas, vähem Venemaal. Kohanime Belsk (Бельск) kohtab nii Valgevenes, Venemaal kui ka Ukrainas ning Poolas (Bielsk). L. Vaba andmeil on Valgevenes kohanimed Бельская, Белькa, Бельск, mis lähtuvad valgevene sõnast бель ’kõrgsoo, kus kasvab valge sammal ja kidur mets’, vrd läti blute ’lomp, loik’. Vanavene tüvi *belь on tähendusega ’niiske madalik, soo, märg luht’, vrd vanapoola biel, bil ’soo’. Vanavene бѣль on ’valge põld, värv; heledus’, бѣльникъ ’männimets’. Petserimaal Pelska jõe ääres on samanimeline küla (1585 Бельско); Irboskas on Pelkova (Бор-Бельково) ja Taeluvas Vahtsõkülä (Новая, 1897 Новая Бельско). Bõstra nimi (Быстра) on samanimelise veski järgi, ülejäänud variandid Riiskova (Рыжиково) ja Verepkova (Веребково) küla järgi. Vrd Pelsi. – AK
Academic; Ageeva 1989: 51; Hurt 1904: XXVIII; KNR; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 146; Pskov 1914: 136; SeK: 104; Truusmann 1897b: 8, 63, 65; Vaba 2014: 919; Vasilev 1882: 40

Poska ‹`Poska ~ -sse› Tor – paik (küla) Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paikuse vallas (Sindi mõis), 1936 Poska.  C2
● Hiline küla, eraldatud kas 1938 või varem, mil külaelanikud võtsid Vabadussõjas võidelnute auks Jaan Poska järgi külanimeks Poska. Küla nimi säilis kuni 1977, mil ta liideti Seljametsa külaga. – MK
Eesti TK 50; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse kiri 2. IX 1939); Paluoja 2007