[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Valga1`Valka ~ -sseValkihelkond ajaloolisel Valgamaal, sks Walk.
Valga kihelkond tekkis veidi aega pärast Valgale linnaõiguste andmist 1584, kui 1600. a eraldati Valga linnale kuue endise talukoha maad, mis varem olid kuulunud kadunud *Krüüdneri mõisale (Krüdenershof), siis aga olid juba Kaagjärve mõisa järgi. Hiljem hakkas Valga kihelkonda kuuluma lisaks linna maadele rohkem kui pool Kaagjärve mõisa maadest. Muuhulgas hõlmas Kaagjärve praegu Lätis paikneva Tomēni kanti vana nimega *Sõdakülä (1582 Soda, ↑Süldinä), mis keskajal oli olnud Vaabina mõisa (Urv) valdus. Et Valga linnakirikus ja Luke maakirikus teenis veel hiljemalt XVIII saj üks ja sama pastor, on Valga kihelkonda tihti ka Luke kihelkonna osaks peetud. A. W. Hupel (1782) nimetab, et tegelikult peaks Luke kandma Luke-Valga kihelkonna nime. Vrd Luke1, Valga2. – ES
Hagemeister 1836–1837: 295–296; Hupel 1774–1782: III, 138; PA I: 179; Rev 1624/27 DL: 165–166

Valga viipenimi. Kohamärk osutab kas naaberlinnadele Valga–Valka või Valga kirikutornidele.
Valga2`Valka ~ -sseVallinn Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena, läti Valka, 1286 Walko, 1345 Walken, 1387 Walk, keskajal ka Walkede; sks Walk.  A2
Valga on ainulaadne, kuivõrd pool sellest kuulub Eestile, pool Lätile. Valga on olnud tähtis koht, mida on varajastes allikates tihti nimetatud oppidum’iks, st linnaks. Ametlikud linnaõigused sai Valga siiski alles 1584. Nimi ise on esmakordselt kirja pandud 1286 Riia linna võlaraamatus, kus on märgitud kaks võlgnikku Johannes clericus de Walko ja Johannes Stedinc de Walko, mõni aasta hiljem Thidericus de Walco (ka Walke). Arvatavasti oli tegemist Valgast pärit kaupmeestega. Valga ühe nimena on allikates käibel olnud ka *Põdeli (1369 Podel, 1383 Podelis od. up den Valk), mis tänapäeval on Valgast läbi voolava jõe nimi (↑Pedeli jõgi). 1383. a üleskirjutuse lõpposa võiks tõlkida „Valk’i peal või kohal“, nimi võib siin tähistada harilikku maastikukohta. Nime päritolu on otsitud mitmest valk-algulisest sõnast: valk ’löömariistad, pistrik’, valkama ’rängasti sadama, valgeks lööma, maadlema, võitlema’, valkistama ’valgeks, valkjaks või heledaks tegema, pleegitama’, valko (walko) ’välk, valguskiir, valgus’, *valketa ’valge’ jt. Kõigis seletustes jääb nõrgaks nimeandmismotiiv. Läti nimeuurija O. Bušs pakub, et nimi võiks olla seletatav ka sõnaga valks ’oja’, kuid väidab ka, et sellise komponendiga nimed on levinud ainult Eesti piirist kaugel Kuramaal ja seepärast ei saa seda tõepäraseks pidada. M. Vasmeri arvates sisaldub nimes vene laen volok ’paadi ülevedamise koht’. Seda sõna peetakse vene keeles slaavi omasõnaks, tegusõnast волочить ’lohistama, tirima, tassima’. Mitme uurija arvates aga pole vaja vaadata vene sõna, kui ka läti keeles on samatähenduslik sõna valks või valka olemas. See tuleb tegusõnast vilkt ’vedama’. Küsimus on, mis jõest mis jõele paate veeti. Üldiselt on arvatud, et paate veeti Pedelist Koivasse, mis ei ole aga arheoloogide kinnitust leidnud. Võimalik, et paate veeti Pedelist Säde jõele ja saadi niiviisi välja Salatsi liivi aladele ning merele. Pedelilt pääses Väikesele Emajõele ja Võrtsjärvele, sealt Emajõe kaudu Tartusse ja Pihkvasse. Läti nimeuurija O. Bušsi arvates ei ole ka see seletus usutav. Tema arvates võib nime aluseks olla läti sõna valgs ’niiske’, vrd läti valga zeme ’märg maa’. Valga tähtsamad linnajaod Eesti poolel on Kesklinn, ↑Laatsi, Priimetsa, ↑Puraküla, Rükkeli, ↑Tambre ja ↑Toogipalu. Valga piires olid varem ka linnamõisad Kapsta (läti Kāpostiņu muiža, sks Engelhardshof), Oosuli ehk Oosoli (läti Ozolu muiža, sks Alexandershof) ja Vidriku (läti Pidriķa muiža, sks Friedrichshof). Läti Valgas eristuvad linnajagudena Piparciems ja Putras kalns (eesti k-s Pudrumäe).MF
BHO: 644–645; Bušs 2003: 35; Bušs 2006: 65–68; EO: 264; Faster 2013b: 40–44; KNAB; Mägi, Veri 1976: 13; Saks 1984; Valgamaa 1932: 132, 546; Vasmer 1923: 75

Valgu2 [`valgu] ‹`Valgu ~ -sseMärküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Walck, 1275–1285 Walkede (küla), 1427 Walkede (mõis), 1510 Walk (mõis), 1529 Walkede (mõis), 1798 Walck.  C1
Balti kohaleksikoni (BHO) andmeil mainitakse mõisat 1427, „Eesti mõisate“ andmeil on teateid a-st 1529. Küla (Walkekyla) oli 1591 veel olemas. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Nime lähtekohaks on omadussõna valge. Vrd Valgu1, Valguta. – MK
Bfl: I, 147; BHO: 640; EM: 86; LUB: III, 439b; Mellin; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:227, L 45

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur