[KNR] Eesti kohanimeraamat
|
|
Leitud 3 artiklit
C3● Alevik tekkis XIX saj lõpul, sai ametlikult alevi õigused 1945. Nimi pärineb Vändra mõisalt, mis rajati XVI saj II poolel. 1850. a-test Vana-Vändra mõis (sks Fennern, Alt-Fennern). L. Kettunen peab usutavaks algvormi *Vändera. Samas peab ta võimalikuks ka vaheldust võnnu ~ vännu võõras ja toob võrdluseks tegusõna vänderdama. Murretest võiks veel tuua sõnad vänd ’kõver’, vändrik ’kõver, jändrik’. Nime päritolu jääb siiski ebaselgeks. – MK
BHO: 80; EO: 170; MS; Stackelberg 1926: 176, 208; ÜAN
Vändra2 [`vändra] ‹`Vändra ~ -sse› Vän – kihelkond ajaloolisel Pärnumaal, sks Fennern.
● Vändra alad kuulusid XIII saj algul kas ↑Alempoisi muinaskihelkonda või teistel andmetel ↑Sakalasse, lääneosa aga Läänemaa Korbe kihelkonda. XIII saj jäi Vändra, välja arvatud Saare-Lääne piiskopkonda kuulunud Viluvere, ordu alale Pärnu komtuurkonda, hiljem vaheaegadega Pärnu staarostkonda. Vändra alad kuulusid kiriklikult Pärnu-Jaagupi ja Tori kirikukihelkonda, iseseisev Vändra kihelkond rajati XVII saj keskpaiku. Juba XVI–XVII saj vahetusel oli Vändra mõisas oma puukirik. Praegune kirik pärineb a-st 1747. Vrd Vändra1. – MK
ENE: VIII, 511
Vändra3 [`vändra] ‹-le›, kohalikus pruugis `Vändrä, kirjakeeles varem ka Vändramaa Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Veriora mõis), 1616 Wedrma, 1627 Wenndermah Wessky, 1630 Wendroma kylla, 1638 Wandorma Möller, 1839 Wendrama (küla), 1871 Hoflage Wendrama. C2
● Viluste küla veskit on mainitud 1588. Vändra jäi XVII saj Viluste küla veskikohaks ja hajataluks ehk ühetaluliseks külaks. 1682 oli peremees Wendroma Mertt ja veskikoht oli üles loetud Veriora küla all. Veriora küla mõisaks muutmine kasvatas Vändra (Vändrama) küla sealt välja aetud peredega, ent XIX saj II poolel muudeti karjamõisaks ka Vändrama küla. 1920. a-tel tekkis karjamõisa maadele asundusküla, veskit sellel ajal siin enam polnud. Küla ametlik nimi 1970. a-tel oli Vändramaa, Vändra sai nimeks 1998. Vändra on lühenenud Vändrama kujust. Seda, et järelosa oli algselt sõna maa, ei saa kinnitada, kuigi nt 1627. a kirjapilt Wenndermah võiks pika a olemasolu tollases nime häälduses näidata. *Venderma või *Vendorma võib tervikuna olla esmamainingust varasem võõrapärane isikunimi. Juhul kui nime järelosa ikkagi oli maa, võiks algusosa olla samuti isikunimi, vrd nt sks perekonnanimi Wender. Kui arvestada Räpina idakontakte, siis ka vanavene isikunimede hulgas leidub sarnaseid, samas mitte eriti slaavipäraseid nimesid, nt Ванда, Вантура, Вандышников. Veel ühe võimalusena võiks Vändrama paigutada samasse rühma tundmatut päritolu ma-lõpuliste nimedega Rosma, Kiuma jt. Vrd Vändra1. – ES
EAA.1269.1.797:104, L 232; PA I: 266; Rev 1624/27 DL: 67, 72; Rev 1638 I: 278; Roslavlev 1975: 17, 26, 46; Rücker; Tupikov 2004: 80, 499
