[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lellapere [lella‿pere] ‹-`perre ~ -sse› Rap – küla Rapla maakonnas Kehtna vallas, mõis, sks Lellefer, 1241 Lælleuer, 1512 Lelfer, 1725 Lellefer, 1732 Lellewerre m.  A1
● Alguses küla, pärast 1626 mõis (eraldati Sikeldist), misjärel küla kadus. 1920. a-test asundus. 1936 nimetati Sepa külaks, sest seal elavat kaks seppa; 1945 oli nimekirjas taas Lellapere küla. L. Kettunen oletab seost sõnaga lell ’isavend’; Lello on ka isikunimena esinenud. Lelle aleviku nimi tundub olevat samast tüvest. Nime järelosa -vere teisenemine -pereks on hiline. Käbiküla ja Lellapere piiril on endine Järvakandi mõisa alla kuulunud Kabeli küla, liidetud 1977, mis on nime saanud Peetri kabeli (1857 Kapelle St. Petri) järgi; küla kujunes XX saj alguseks. – PP
Bfl: I, 774; EAA.3724.4.60; EO: 277–278; ERA.14.2.713 (Järvakandi vallavolikogu 30. XII 1936 koosoleku protokoll nr 4); Joh LCD: 470; LCD: 41v; Rev 1725/26 Ha: 273; Thor-Helle 1732: 313

Ojapere [oja‿pere] ‹-`perre ~ -sse› Vig – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, kuni 2017 Vigala vallas (Vana-Vigala mõis), 1638 Oyaperro (küla), 1725–1726 Oja Perre Maddis (talupoeg Kesu küla all), 1798 Ojaper.  A2
● Küla asub Velise jõe ääres. Juba 1516 esineb Ojapere lisanimena Tõnumaa külast pärit oleval talupojal (Hanto Oyenperre). – MK
BHO: 405; Essen, Johansen 1939: 11; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 67

Tännapere [tänna‿pere] ‹-`perre ~ -sse› Pee – küla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Roosna-Alliku vallas (Viisu mõis), 1566 Tönnoperre, 1726 Tenneper, 1922 Tännapere.  C3
● 1977–1998 oli Kodasema osa. Külanimi tuleb isikunimest (Tõnu + pere). Tõnu ~ Tõnis ~ Tõnn esines Järvamaa peremeeste nimedes 1564. a 36 ning 1571. a 73 korral, olles levinumaid eesnimesid (5.–11. kohal). – FP
Palli 1959: 598, 604; RL 1922: V, 51; Rev 1725/26 Jä: 127; Ungern-Sternberg 1912a: 12

Vellavere ‹-`verre ~ -sse› Nõo – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Konguta vallas (Aru mõis), 1582 Welewer, 1638 Wellower, 1796 Wöllafer; sks Wellafer.  A3
● L. Kettunen oletas vere-lõpulise kohanime algusosa lähtena kas sõna veli : velle ’vend’ või väli : väl´lä. Võimaliku vastena võiks kõne alla tulla pigem muistne isikunimi Wele ~ Welle või isegi sõna võllas : `võlla. ¤ Vellavere külas olid talud Koke, Märdi-Antsu, Matsi ja Jakobi, ei mäleta, kas Reinu kah. Kõik olid mõisa koka pojad. Kokk oma poegadega asus elama. Peatalu oli Koke, Matsi-nimeline poeg asutas Matsi talu, Jakob Jakobi talu, Märt ja Ants said Märdi-Antsu. Hakati hüüdma „veerend vellede“ talud, seal kus veerend velled elavad – veeresid mõisast ära. Pärast rahvas lühendas ära Vellavereks. Ei mäleta mitte, kas Reinu talu ka sinna käis, kas Rein ka poja nimi oli. Niipalju siis tean Vellavere asutamisest. (1958) Vrd Võlla1, Võlla2. – EE
BHO: 662, 685; EO: 304; KM: RKM II 83, 475/6 (1) – 1958; Mellin; PA I: 48; Rev 1638 I: 111; SK I: 501; Stoebke 1964: 75

Villavere ‹-`verre ~ -sse› VNg – küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas (Malla mõis), 1531, 1560 Vyllaver (küla), 1796 Willawer (karjamõis).  C2
● 1922 mainitud karjamõisana, külana 1930. a-tel. 1977–2011 oli ametlikult Kutsala küla osa. Nime algusosa -vere ees on tõenäoliselt isikunimi, võib-olla assimileerunud kuju nimest Vili : Vilja, vrd ka vill : villa. Vrd Villevere. – MK
Bfl: I, 1017, 1495; KNAB; Mellin