[KNR] Eesti kohanimeraamat

Väike Emajõgi [`väike ema‿jõgi] – jõgi Valga maakonnas, 1627 die Embecke, 1638 Die Embeck, 1687 Embeck, Embeck Fl., 1782 Embach, 1791–1798 Korwa Fl.  A1
● Harilikult on jõge kutsutud lihtsalt Emajõeks, ent Iigastest ülesvoolu on selle kohta öeldud ka Korva jõgi, sest see voolab läbi Korva niidu. Suure ja Väikese Emajõe eristus on tulnud hiljem, kui on hakatud jõge nägema kahe eri jõena, mida lahutab Võrtsjärv. Võhandu voolab samuti järvest läbi, kuid seda nähakse ühe jõena. Emajõe nimi tähendab kõige tõenäolisemalt suurt jõge. Vrd Emajõgi. – MF
 EAA.308.2.111, L 1; Hupel 1774–1782: III, 291; Mellin; Rev 1624/27 DL: 164; Rev 1638 I: 21

Väike Munamägi [`väike muna‿mägi], kohalikus pruugis Muna‿mägi, kõnekeeles, slängis Munakas Ote – mägi Valga maakonnas Otepää vallas, 1842 Munna Meggi.  A2
● 1508. a on olemas olnud mõis, mille saksakeelne nimekuju on Monenberg. See on piirnenud Pühajärve mõisaga ja on arvatavasti hilisem Nüpli mõis. Mõis on tõenäoliselt nime saanud mäelt, mille nimi on pooleldi saksa keelde tõlgitud. Niisiis on tegemist küllalt vana mäenimega. Väike Munamägi on Otepää kõrgustiku kõrgeimaid mägesid. Nimeandjatele on mäe kuju võrreldes teiste mägedega meenutanud muna. See nimeandmismall on Lõuna-Eestis harilik. Täiend väike on nimele saadud võrdluses Suure Munamäega Haanjas (Rõu). Kohalikus pruugis kutsutakse mõlemaid mägesid lihtsalt Munamäeks. Vrd Nüpli. – MF
 EAA.2072.3.46a, L 1; ENE: V, 476, VIII, 504; LGU: II, 46; Saar 2008: 167

Väike viik [`väike viik] Rid – laht Haapsalus, 1897 Малый Викъ, 1913 Wiek.  C4
● Nimi esineb 1934. a kaardil. Lahenime liigisõna viik : viigi esineb murretes tähenduses ’laht’. Vrd Suur viik. – MK
KNAB; Raid 2013: 35

Väike väin [`väike väin] Muh, Pöi – väin Muhu saare ja Saaremaa vahel, 1798 Kleine Sund.  B2
● Koos Suure väinaga moodustab variatsiooninimede paari. Mõlemat kokku on nimetatud ka Muhu väinaks, enamasti aga on Muhu väinaks nimetatud Suurt väina. Vrd Suur väin. – MK
Mellin