[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Väheru-le›, kohalikus pruugis Väherü-le›, kirjakeeles varem ka Vähero Krlküla Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Karula vallas (Karula mõis), 1584 Waher, 1586 Wahero, 1601 Wehero, 1627 Weyhero Kuella, 1638 Wehefer, 1798 Wehhero (karjamõis), 1867 Wähero.  B2
Vana küla või hajatalu, mis kuulus hiljemalt XVII saj algusest Iigaste mõisa alla, oli 1627 tühi, 1638 oli siin üks maksualune talupoeg. Enne XVIII saj lõppu tehti küla asemele Iigaste mõisa karjamõis. 1809 müüdi see maa Karula mõisale. Pärast Riia–Pihkva raudtee valmimist 1889 tekkis karjamõisasse Karula raudteejaam. 1920 jagati karjamõisa maa asundustaludeks ja taas tekkis Väheru küla, mille maa-ala hõlmab tänapäeval ka endise Pikkjärve küla põlistalusid. Väheru nime päritolu pole kindlalt teada. Võiks oletada, et see on tekkinud vooluvee nimest *Väheõru ~ *Vähäõru, mis on tänapäeval kas Ärnu jõgi või sellesse suubuv Varõssõ oja. XIX saj esines Ärnu jõe nimena veel Õru (nt 1852 Erro). Et nimi hääldus just nii, näitab jõeäärse Õru metsavahikoha nimi keskjooksul Vana-Antsla mõisa maadel. Oletatavasti on Ärnu [`ärnu] nimi sama päritolu (‹ *Õrnu ‹ *Õruniidu), kuigi algusvokaali muutumine jääb hea seletuseta. Ura ja Õru on olnud kaks Iigastes Väikesse Emajõkke suubuvat jõge või oja, mis on mõlemad nimetatud maastikusõnavarast saadud nimega. Hüpoteetiline nimi *Väheõru oleks Õru nime variant täiendiga. Sama algusosa on 1638 kasutatud asulanime teistsuguses kujus, mida saaks lugeda *Vähevere. Algusosa tähendus pole kindel, kuid vrd vähk : vähä ’vähk’ või sm vähä ’väike’. Väheru idaosa tuntakse talurühma järgi Palumatsi nime all. Vrd Vähä1, Õru. – ES
 EAA.3724.5.2803, L 1; PA I: 130; PA II: 324; Rev 1601: 39; Rev 1624/27 DL: 163; Rev 1638 I: 20; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur