[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 3 artiklit

Voore1-lePalküla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Saare vallas, kuni 1977 Roela asundus.  C2
Roela mõisast (1591 küla Roefer, 1599 folwark Roëll, 1758 Royell; sks Rojel) on teateid XVI saj-st (kas 1472 mainitud Jurgen Wrangell van Rogull oli Roelast, pole kindel). Mõisa asemele tekkis 1920. a-tel Roela asundus, mis 1977 nimetati Voore külaks. Voore enda nimi tuli Roela valla uue nimena kasutusele juba 1939. a vallareformiga ilmselt Vooremaa nime põhjal (Kohanimede Nõukogu algne ettepanek oli Roelma, eristamaks seda Virumaal olevast vanemast Roelast). Roela nime seletavad nii L. Kettunen kui ka V. Pall sõnaga roe : rooja. Üksikutel juhtudel esineb kirjapanekutes h (nt 1599 Rohel), mis võimaldab nime varasemaks kujuks oletada ka *Rohela. Roela mõisat on eesti keeles XVIII saj nimetatud ka *Suuremõisaks (A. W. Hupelil Suremois) ja XVII saj saksa keeles omanike nime järgi Brakelshoff’iks (1601). A-st 1977 kuuluvad Voore küla piiresse ka Linnamäe (1945) ja Mägisevälja (1930. a-tel Mägise küla laiendus lõunasse, ↑Mägise-Olukvere) küla.PP
BHO: 509–510; ERA.14.2.442 (Kohanimede Nõukogu 7. IX 1938 protokoll); LGU: I, 480; PA I: 299; PTK I: 205–206; P XVI: 115

Voore2-leVJgküla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, mõis, sks Forel, 1241 Uorulæ (küla), 1796 Woro.  B1
Voore mõisat on mainitud 1450, selle kõrval säilis Voore küla. 1920. a-tel tekkis mõisa kohale asundus, mis 1939. a paiku jagati Allika ja Variku külaks (↑Allika5), Variku liideti 1977 Voore külaga. L. Kettunen on nimele vasteks toonud voor : voore ’mägi’ (sm vuori). Ehkki sõna voor on peetud kirjakeeles hiliseks laenuks, näib sõna esinevat vanades kohanimedes.MK
EO: 85; Joh LCD: 669–670

Voore3-leKeipaik (küla) Harju maakonnas Saue vallas, mõis, sks Forby, 1569 Foor (mõis), 1796 Forbi, Wori M. (mõis), 1913 Форби.  C1
Mõisa nimi sai XX saj algul asundusele, 1977 liideti Koppelmaa külaga. Nime päritolu on ebaselge. Kui lähtuda eesti keelest, siis oleks nime aluseks voor : voore. Võimalik oleks lähtuda ka rootsi keelest, siis oleksid kirjapanekute põhjal võimalikud nime tõlgendused ’eesküla’ või ’lammasküla’.MK
BHO: 85; KNAB; Mellin

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur