[KNR] Eesti kohanimeraamat

Voore1 ‹-le› Pal – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Saare vallas, kuni 1977 Roela asundus.  C2
● Roela mõisast (1591 küla Roefer, 1599 folwark Roëll, 1758 Royell; sks Rojel) on teateid XVI saj-st (kas 1472 mainitud Jurgen Wrangell van Rogull oli Roelast, pole kindel). Mõisa asemele tekkis 1920. a-tel Roela asundus, mis 1977 nimetati Voore külaks. Voore enda nimi tuli Roela valla uue nimena kasutusele juba 1939. a vallareformiga ilmselt Vooremaa nime põhjal (Kohanimede Nõukogu algne ettepanek oli Roelma, eristamaks seda Virumaal olevast vanemast Roelast). Roela nime seletavad nii L. Kettunen kui ka V. Pall sõnaga roe : rooja. Üksikutel juhtudel esineb kirjapanekutes h (nt 1599 Rohel), mis võimaldab nime varasemaks kujuks oletada ka *Rohela. Roela mõisat on eesti keeles XVIII saj nimetatud ka *Suuremõisaks (A. W. Hupelil Suremois) ja XVII saj saksa keeles omanike nime järgi Brakelshoff’iks (1601). A-st 1977 kuuluvad Voore küla piiresse ka Linnamäe (1945) ja Mägisevälja (1930. a-tel Mägise küla laiendus lõunasse, ↑Mägise-Olukvere) küla. – PP
BHO: 509–510; ERA.14.2.442 (Kohanimede Nõukogu 7. IX 1938 protokoll); LGU: I, 480; PA I: 299; PTK I: 205–206; P XVI: 115

Voore2 ‹-le› VJg – küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, mõis, sks Forel, 1241 Uorulæ (küla), 1796 Woro.  B1
● Voore mõisat on mainitud 1450, selle kõrval säilis Voore küla. 1920. a-tel tekkis mõisa kohale asundus, mis 1939. a paiku jagati Allika ja Variku külaks (↑Allika⁵), Variku liideti 1977 Voore külaga. L. Kettunen on nimele vasteks toonud voor : voore ’mägi’ (sm vuori). Ehkki sõna voor on peetud kirjakeeles hiliseks laenuks, näib sõna esinevat vanades kohanimedes. – MK
EO: 85; Joh LCD: 669–670

Voore3 ‹-le› Kei – paik (küla) Harju maakonnas Saue vallas, mõis, sks Forby, 1569 Foor (mõis), 1796 Forbi, Wori M. (mõis), 1913 Форби.  C1
● Mõisa nimi sai XX saj algul asundusele, 1977 liideti Koppelmaa külaga. Nime päritolu on ebaselge. Kui lähtuda eesti keelest, siis oleks nime aluseks voor : voore. Võimalik oleks lähtuda ka rootsi keelest, siis oleksid kirjapanekute põhjal võimalikud nime tõlgendused ’eesküla’ või ’lammasküla’. – MK
BHO: 85; KNAB; Mellin