[KNR] Eesti kohanimeraamat

Visusti1 ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Visusi Äks – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Palamuse vallas, mõis, sks Wissust, 1449 (dorp to) Visszel, 1473 (hoff tho) Fissel, 1582 Wyzusth, 1627 Wissus.  B3
● Küla, selle kõrval al 1473 ka mõis. 1920. a-tel asundus ja küla sellest kagus, mis 1977 liideti üheks külaks. Nime seletuseks pakub L. Kettunen isikunime *Visoi (nagu Visuvere nimes), mis tuleneb sõnast visa. Varasemates kirjapanekutes võib näha l-iga vorme. Seda on võimalik pidada kas la-liiteks (*Viso+la) või alalütleva vormiks. P. Johansen ja V. Pall on seisukohal, et varem võis mõnest nimest tarvitada erineva lokatiivse lõpuga vorme (-la ~ -s või -la ~ -ste). 1977 liideti Visustiga ↑Kokavälja ja ↑Soosaare küla. XV saj on Visusti ja Soosaare kõrval nimetatud *Kerise küla (1449 Keyris, 1473 Kerriesz, 1479 Keris), mille täpsem asukoht on teadmata. – PP
EO: 201; Joh LCD: 290; PA I: 107; PTK I: 64, 278–279

Visusti2 ‹Visusti ~ -sse› Koe – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koeru vallas (Väinjärve mõis), XIV saj Visosalle, 1564 Visses, 1686 Wissus, 1716 Wissoist.  B4
● 1977–1997 kuulus Kapu alla. Nime algusosa võib pärineda isikunimest. Esmamainingu järgi võis algne järelosa olla -salu või ka -(a)la. XVI saj-ks nimi lühenes, t-häälikust on jälgi XVIII saj alguse kirjapanekutest alates. – FP
Blumfeldt 1949: 170; EAA.1.2.933:123, L 123; EAA.1.2.942:752, L 737p; EAA.3.1.450:59, lk 110; KNAB