[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Viljandi viipenimi. Kohamärk osutab Viljandile kui puhke- ja ajaveetmispaigale.
Viljandi2Viljandi ~ -sseVillinn Viljandi maakonnas, mõis, XIII saj I veerandil Viliende, 1283 Velyn.  C2
Muinasajal asus Viljandi Lossimägedes (Kaevumäel) eestlaste linnus, mis oli rajatud juba keskmisel rauaajal. 1224 vallutatud maade jagamisel jäi Sakala Mõõgavendade ordule, kes rajas ordulinnuse. Viimase juurde tekkinud asula sai linnaõigused, linnana mainitud 1283. Liivi sõja ajal oli Vene vägede valduses, 1582 läks Poola-Leedule, al 1621 Rootsile ja 1710–1918 Venemaa alluvusse. Viljandi nime on üsna üksmeelselt peetud isikunimeks, kas liitnimeks Viljan Andin või siis otseseks nd-tuletiseks sõnast vili : vilja, mis tuleb esile paljudes muistsetes isikunimedes. Viljandi võõrkeelsed nimed (sks Fellin, läti Vīlande, vn Феллинъ, vanades kroonikates 1481 Велядъ, 1560 Вельянъ) on eestikeelse nime mugandused. Viljandi tähtsamad linnajaod on ↑Kantreküla, Kesklinn, Kirikumõisa, Kivistiku, Kullamäe, ↑Männimäe, ↑Paalalinn, ↑Peetrimõisa, ↑Uueveski, Vaksali, ↑Valuoja ja Vanalinn.MK
Alvre 1984a: 541, 542; Ambus 1960: 738; ENE-EE: X, 422; EO: 24–25, 57

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur