[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Lütä-le›, kirjakeeles ka Lüta Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1558 Люлино, 1652 Лелино, u 1790 Лѣлина, 1792 Починокъ Лялина, u 1866 Люлина, 1904 Lüta, Лю́лино, u 1920 Lülina, 1928 Ljulina, u 1970 Лютта, 1997 Lütä.  C3
XIX saj oli küla Selesova (Железово) kogukonnas ja Pankjavitsa koguduses. 1928 esinesid samanimelised hajatalud. 1977–1997 oli Luhamaa küla osa. Lütä nime võiks seostada sõnaga lüsi : löe : lüttvikati vars’ või lütutama, lütütämä ’sörkima’ (Võru). Ljulino nimekuju võib tuleneda sõnast lüll ’võllas, häbipost’ või tõenäolisemalt isikunimest Lüll : Lülli. Venemaal on perekonnanimi Ljulin (Люлин) kaunis sage, kohanimena Ljulino mitte. Vanavene isanimena on XVI saj registreeritud Люлинъ; meie keelesugulastel esineb nii Люлли kui ka Люль isikunimena udmurtidel. Pihkvamaal Sebeži rajoonis on Ljulino (Люлино), Porhovi rajoonis Ljutovitši (Лютовичи), Pihkva rajoonis Ljutovka (Лютовка) küla ning Palkino rajoonis Ljutoje (Лютое) järv ja Ljutnitsa (Лютница) küla. Lütä põhjaosas on J. Hurda mainitud endine Saabina ehk Žabina küla (vn Жа́бино), mille seto vaste pole teada. Vrd Lutja, Lüütjä, Lüütsepa. – AK
Eesti PK 20; Eesti TK 42; EKSS; Hurt 1904: XXIII; NL TK 100; PGM 1785–1792; Pskov 1792; SeK: 76; Setumaa 1928: 312; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 39, 45; Truusmann 1897b: 39; Vasilev 1882: 173; Vene TK 126; VMS

Paaltsuva [`paal´tsuva] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Paal´tsova-heSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Па́льцево, u 1790 Палцова, u 1866 Кольцова, 1867 Кольцово, 1882 Пальцево, 1904 Pal´tsova, Paletsova, Па́льцово, u 1920 Paltsevo, 1928 Paltseva, 1937 Paaltsuva.  A3
XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Perekonnanimi Paltsev (Пальцев) tuleneb arvatavasti hüüdnimest Палец, Пальчик ’lühike inimene’. J. Truusmann pakkus lähteks vn палец ’sõrm, varvas’ ja Pihkva murrete палица ’sirbi, vikati käepide’. Paltsevo (Пальцево) küla on Pihkvamaal, Ingeris, Karjalas ja Valdais; Petserimaal oli Truba küla kõrval seto küla Paltsova (1904 Пальцовы Лебеды), Petseri kõrval Paltsova talu. Vrd Palastvere, Palli2, Palvere. – AK
Academic;  EAA.5392.1.201, L 3; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXIII; KN; PGM 1785–1792; SeK: 98; Setumaa 1928: 157; Vasilev 1882: 216; Vene TK 126; VMS

Paenase-le›, kirjakeeles varem ka Painase Muhküla Saare maakonnas Muhu vallas (Muhu-Suuremõisa mõis), 1570 Painisell (vakus), 1592 Painsell, 1798 Paimas.  C1
Nimi on olnud kaheosaline, järelosa vasteks on selg : selja ’seljandik’. Algusosaga võib häälikulise sarnasuse alusel võrrelda sõnu pain : painu, paine : paine ’vahend ree jalase painutamiseks, painutatud koht’; painand ’painutatud külgedega nõu’; painardvikati käepide’. Võrreldagu ka saarte murde sõna painjalg või painasjalg ’luupainaja’. Ei saa välistada võimalust, et nime lähtekohaks on olnud sõna paas : pae, mis kohanimedes on esinenud mitmel kujul.MK
BHO: 420; Rehepapp; SK I: 270

Painküla [`painküla] ‹-`külla ~ -sseLaiküla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Jõgeva mõis), 1601 Pankull, 1624 Painkull, 1739 Painkül.  A2
Häälikulise sarnasuse alusel on võimalik võrdluseks tuua terve rea üldnimesid, nagu pain : painu, paine : `paine ’vahend looga ja reejalaste painutamiseks; painutatud koht’; painand ’painutatud külgedega nõu’; painardvikati käepide’; painama, painuma jne. Selgusetuks jääb häälikuliste vastete seostamine kohanimega ja sobitamine kohanime osaks. 1977 liideti Painkülaga ↑Eristvere küla.VP
PTK I: 170; Rev 1601: 162; Rev 1624/27 DL: 171

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur