[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

Viira1-le›, kohalikus pruugis kapäälePlvküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas, mõis, sks Wiera, 1757 Wira Michel, 1798 Wira (karjamõis).  B2
Kohanime on esimest korda mainitud kui Partsi mõisa (Partsi Wald) talupoja lisanime. 1770 eraldati Partsi mõisast tükk maad, iseseisev rüütlimõis oli olemas hiljemalt 1826. Põhja-Võrumaa rahvalauludes esineb kinnisväljend Viiramõisa-Vangimõisa. XIX saj lõpul sai Viira mõisavallast Peri valla osa. 1920. a-tel tekkis Viira asundus, mis 1977 liideti Himmistega, taastati Viira külana 1998. Nimi pärineb sõnast viira, mis on Põlva khk kohanimedes väga tavaline ja tähistab siin ääremaad, maad mitme küla või valduse piiril. Sõna ei kasutata enam iseseisvalt väljaspool kohanimesid, sõnavaralist täistähendust ei ole registreeritud. Viira mõis asub Põlva khk piiril, enne jagamist paiknes see maa Partsi mõisa ääremaal, XVII saj aga tõenäoliselt Kirumpää ääremaal.ES
BHO: 672; EAA.3147.1.172:60, L 52p; Mellin; Saar 2008: 115–116

Viira2-leKrjküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Karja kirikumõis), 1731 Wiraküll, 1782 Wirakülla, 1798 Wirakül.  C2
1977–1997 oli küla jagatud Linnaka ja Õeste vahel. Vrd Viira3. – MK
EAA.2072.3.308; EAN; KNAB; Mellin

Viira3-leKaapaik (küla) Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Randvere mõis).  A4
Randvere mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundusküla mõisast lõunas, nimi esineb hiljemalt 1938. a kaardil. 1977–1997 oli Randvere osa, 2017 liideti Suur-Randverega. Nime lähtekohaks võivad olla viir : viira ’joon, triip’, viirg : viira ’rida, rodu jne’. Viira külasid on mitmel pool Eestis, Saaremaal oli Viira küla veel Valjalas (kaks küla, praegu ↑Kallemäe ja ↑Turja osa), Muhus ja Karjas. Neist vanim on Muhus, teised võisid nime saada päritolu näitavast lisanimest. Vrd Viira1. – MK
BHO: 673; EAN; Eesti TK 200; KNAB; Rehepapp; SK I: 494

Viira4-le›, kohalikus pruugis ka Viiraküla Muhküla Saare maakonnas Muhu vallas (Muhu-Suuremõisa mõis), 1570 Wirakulla wacke (vakus), 1645 Wiroküll, Wiraküll.  C1
Muhu Viira on vanem kui Saaremaa Viira külad, millele on tõenäoliselt nime andnud. Vrd Viira3. – MK
EAA.1.2.947:60, L 47p; SK I: 494; SMF: 90

Viira5-leTMrküla Tartu maakonnas Luunja vallas (Kavastu mõis), 1601 Wira kulla, 1796, 1839 Wira.  B1
Esines esmakordselt Tähemaa küla talupoja lisanimes (1592 Tin Wira). Oli XIX saj andmeil karjamõis. Küla põhjapoolne tuumikosa asus varem Vara vallas, 1987 liideti see Tähemaaga. L. Kettuneni järgi on küla nimi seotud sõnadega viir : viira ~ viiru ’joon, viirg’, viirg : viira ~ viiru ’värin’ ja viirastama ’viirastuma’. Kaks viimast sõna tuleks küll välistada. V. Pall kõrvutas lisaks häälikuliselt lähedasi sõnu või nimesid Viira (koera nimi), viirg : viira ~ viiru ’rida, rodu’, viiras : viira ’tiir, viires’. Ta pidas tõenäoliseks küla nime põlvnemist talu nimest, mis võis omakorda lähtuda isiku lisanimest. E. Saare teatel tähistavad Viira nimed ääremaad, ala mitme küla või valduse piiril. Sellega võib nõustuda, oletades viir(g) : viira tähenduse nihet. Niisiis ei tarvitse küla nime puhul lähteks pidada talupoja lisanime, vaid talu nime, mis oli oma nime saanud asendi järgi. 1977 liideti Viiraga Tõrvassoo küla (1970 Tõrvasoo). Vrd Viira1, Viira3. – EE
Mellin; EM: 97, 201; ENE-EE: X, 401; EO: 243-244; PA II: 414; PTK I: 274; Rücker

Viira6-le›, kohalikus pruugis-lõ ~ päälePlvpaik (küla) Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Mooste vallas (Mooste mõis), u 1900 Виракюла, 1909 Wiira.  B1
Viira, Viina ja Viiroja talu tekkisid Säkna küla lõunapoolsele ääremaale XIX saj II poolel, sajandi alguse loendites neid veel ei mainita. Kõige tuntum oli koht XX saj II poolel, kui teeristis paiknes Viira kauplus. Viirast lõuna pool algab Suurmetsa küla, mis on ajalooliselt seotud Kauksi, mitte Säknaga. Viira ongi 1977 liidetud Suurmetsa külaga. Vrd Viira1. – ES
BAL: 679; Vene TK 42

Viira7-leKsepaik (küla) Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Illuste mõis), 1913 Wiira (küla), 1923 Viira.  A4
1977 liidetud Paatsaluga. Illuste mõisa 1882. a kaardil ei ole küla nime toodud, küll aga küla all oleva lahe nimi (Wiiro-Lacht). Vrd Viira3. – MK
BHO: 674;  EAA.3724.4.696, L 1; KNAB

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur