[KNR] Eesti kohanimeraamat

Verilaske [veri‿`laske] ‹-le› Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Vana-Võidu mõis), 1638 Werrelasky (küla).  C2
● Võimalik, et nimi oli olemas juba 1525, nimelt on mainitud meest Peter Vergelas poick. 1638 oli külas vesiveski. Nimi on problemaatiline. Paljud veri- ja vere-nimed on seotud veekogu või vesiste kohtadega. Verioja on nimetüübi levinuim kombinatsioon. V. Pall on Verioja lähtekohana näinud sõna veri : vere. M. Kallasmaa on osutanud võimalusele, et veri- ja vere-alguliste kohanimede algusosa võib olla sama mis kohanimelõpp -vere. Viimase lähtekohaks on peetud sõna veer : veere, mille algtähendus võis ühe arvamuse kohaselt olla ’mets, madalapinnaseline lehtpuu või segamets, metsane küngas, kallas’. E. Tarvel on oletanud osise laenulisust ja arvanud tähenduseks ’tarastatud ala’. Ka nime järelosa -laske pole selge. Läheduses on lõpult sarnane kohanimi Kangilaske või Kangilaski (1599 Kangelos Hanc). On oletatud, et Las(k)ma nimedes võiks olla tegemist tegusõnatüvega laske-, mis võiks kõne alla tulla ka siin. Nii Verilaske kui ka Kangilaske asuvad mäeveerul oja kaldal. Verilaske ojast läänes olevat külaosa tuntakse Vennijaagu nime all (1796 Wan̄a Jago Schule). ¤ Kui Eesti keerles alles suure Põhjasõja keerises, põrganud vaenlase väed praeguse Verilaskja kohal kokku. Võitlus oli väga äge ja seal tapeti hulk inimesi, muuhulgas ka kaks Eesti kindralit. Veel praegugi on sääl näha kaks kiviristi. Suurest vere valamisest on jäänud kohale nimeks Verilaskja. (1939) – MK
Essen, Johansen 1939: 30; KM: ERA II 237, 265 (18) – 1939; Kallasmaa 2007: 452, 455, 460–461; Koit 1962: 235; Rev 1638 II: 86; Tarvel 2013: 406–407
Märkus. Lisatud 1525. a maining. 2021-12-30T16:49:20.