[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Veretinä-`tinnä ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Veretina Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1585 Веретея, 1627 Веретея, ? 1652 Веретино, 1866–1867 Вѣретина, 1882 Веретьино (puustus), 1904 Veretinna, Вере́тино, 1920 Veretino, 1928 Veretina, 1997 Veretinä.  C1
XVIII saj kuulus küla Taeluva kogudusse, XIX saj Ulanuva (Уланово) kogukonda. Seto algupära korral võiks kohanime seostada Lõuna-Eesti sõnaga verev ’punane’, veretama ’punetama’ ning veretüss ’ehapuna’ (Vas). Vene nimevasteks sobivad веретье ’jämedakoeline riie’, eriti aga веретея ’väike maalapp; künnivao pikkus’. Pihkvamaal on väga palju Veretje (Веретье) nimega kohti, Permis leidub Veretja (Веретя). Küla lääneots on Kaamõnitsa (1652 Каменецъ), kaguosa Pultsuva (1855–1859 Касохнова, 1904 Каса́хнова), mõlemaid on külaks peetud. Vrd Verevi. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti PK 20; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XVIII; Ivanov 1841: 188; SeK: 36, 117, 184; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1890: 55; Vasilev 1882: 47, 48; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur